Samal ajal kui ametiühingud avaldasid meelt Toompeal Riigikogu hoone ees, lahkasin mina Pirital meeleavalduse ülesehitust.
Kuna enda tegemised on alati tähtsamad, alustan endast. Nimelt kaitsesin ma kolmapäeval oma bakalaureuse lõputööd "Meeleavalduse anatoomia: üliõpilaste meeleavaldus Ühikad Korda analüüs". Võib öelda, et läks hästi, kui hinnet "A" heaks ikka loetakse.
Mul oli enne kaitsmist au viibida korra ka ametiühingute meeleavaldusel. Kohale oli tulnud oodatust vähem inimesi, ca 400- 500. Eelnevat reklaami ja väljaütlemisi arvesse võttes oodati lossi esise täitumist, kuid efekt oli sama mis Gruusia toetuseks tehtud meeleavaldusel.
Mis siis silma hakkas. Esimesena märkasin korrapidajaid, keda oli tõesti palju ja kes olid rahvast selgesti eristatavad. Tubli! Lisaks korrapidajatele ja turvameestele oli kogu ümbrus politseinikke täis, kuna KAPO raporti järgi pidi oht suur olema (99% rahumeelsed, kuid 1% võib osutuda agressiivseks provokaatoriks). Selle tõestuseks on Sotsiaalministeeriumi korraldatud töömess Näituste Keskuses, mis korraldati kiirustades kolme päevaga ja toimus täpselt meeleavalduse ajal.
Kohapealse efekti loomiseks olid ametiühingud kohale toonud lipud, teinud mitmed erinevate sõnumitega loosungid ning jagasid lendlehti, mille peamiseks väärtuseks olid laulusõnad, mida üheskoos aeg-ajalt jaurati. Programm koosnes peamiselt sõnavõttudest ametiühingute liidrite ning hiljem ka poliitikute poolt. Siinkohal tuleb tunnustada Juhan Partsi, kes ainukese koalitsioonierakonna esindajana esineda julges ning tundus, et ta siiralt ka uskus oma tegevusse. Kahjuks rahvas ei kuulanud teda, nii et enamus tema kõnest summutas tugev vile ja kisakoor.
Minu üllatuseks olid enamus osalejatest vene rahvusest. Veidi järele mõeldes, on see aga loomulik, sest suurtes ettevõtetes on ametiühingud tugevamad. Suured ettevõtted nagu Eesti Energia asuvad aga Ida-Eestis.
Politsei poolt oli ettevalmistus tugev. Toompea lossi õuepeal oli valmis rühm politseinikke, nurga taga seisis veekahur. Lossi teise korruse akendest paistsid aga KAPO kaamerad ja nende taga härrad ametnikud valvsal pilgul alla vaatamas.
Kardan, et ametiühingute ettevõetud lahing valitsusega kaotatakse. Seda kahel põhjusel. Esiteks on riigil tõesti kehvad ajad ja valitsus vaatab asju veidi teise pilguga. Teiseks on ametiühingud teinud ühe vea. Nad on valinud poole ja näitavad ennast välja sotside käepikendusena. See aga ei meeldi teistele parteidele ja eriti veel enne valimisi ei anna keegi neile võitu. Kardan, et see lahing on just seetõttu kaotatud.
0 comments:
Postitage kommentaar