Keskerakonna liitumisettepanek Rahvaliidule meenutab Priit Toobali luhta läinud armastuse juhtumit. Aasta alguses kuulis ilmatüdruk Marvi Vallaste meedia vahendusel oma suhtest Keskerakonna peasekretäri Priit Toobaliga. Samamoodi kuulis täna Rahvaliit meedia vahendusel ühinemisettepanekust Keskerakonnaga.
Kuigi ühinemisettepanek ei ole tõsiseltvõetav, tuleb arvamusi siit ja sealt. Saan aru Jaanus Männiku avaldusest, mis välistab liitumise. Mõistetamatuks jääb aga Rahvaliidu juhatuse ja fraktsiooni liikme Tarmo Männi väljaütlemine: "Rahvaliidu juhatuse liikme Tarmo Männi sõnul tekiks Keskerakonna ja Rahvaliidu ühinemisel suur tsentrijõud, mis tagaks poliitilise stabiilsuse".
Äripäeva uuriva toimetuse juht Aivar Hundimägi kirjutas juba septembri alguses Tarmo Männi läbirääkimistest Kadri Simsoniga ja plaanist Keskerakonnaga liituda. Kas see on tõesti tõsi? Kas võib olla, et Rahvaliidu vanavara reedab erakonna ja läheb omakasu silmas pidades Keskerakonda? Võibolla ei pidanud Mänd oma väljaütlemises liitumist silmas, vaid püüdis Edgari jaoks pehmendada Jaanus Männiku eitavat seisukohta? Ei tea. Loodan, et see nii ei ole. Vastasel juhul oleks väga silmakirjalik süüdistada teisi sotsidega liitumise idee levitamises, kui samal ajal ise Keskerakonnaga sõrmust valitakse.
Jätame need liitumisideed kõrvale ning keskendume Rahvaliidu kõige tähtsamale eesmärgile- tasakaalustatud regionaalarengule. Mõtleme kuidas tagatakse järgnevatel aastatel kultuuri, spordi ja kodanikuühiskonna rahastamine, milline saab olema uus pensionisüsteem ning kuidas toetada lastega peresid.
Eitamata tasakaalustatud regionaalarengu olulisust tahan öelda, et eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkuse küsimust ei maksaks jätta teisejärguliseks ja deklaratiivseks, nagu ta on seni olnud.
ReplyKustutaRahvaliit peaks tõsiselt mõtlema, kuidas luua sotsiaalpoliitika abil tingimused, et võiks täituda üks visioon 2006. aastast (mis siis, et see on ühe teise erakonna liidri ehk siis Mart Laari püstitatud) - 15 aasta pärast poolteist miljonit eestlast.
Rahvaliidul on oma liikmeskonna eripära tõttu (maarahvas = eestlased) olemas selle visiooni elluviimiseks hoopis paremad võimalused kui ühelgi teisel erakonnal.
Rahvuslus ei pea ju olema tingimata parempoolsete monopol (kas ta Eestis saakski olla parempoolne?). Üldse ei saa tõsiselt võtta "kestarahvuslust", mis ärpleb haakristilaadse sümboolikaga, vihkab võõraid, peksab neegreid või peab rahvusluse oluliseks tunnuseks leegionäride kokkutulekutel osalemist. See ei kasvata eesti rahvast ei hulgalt ega ka vaimult.
Rahvuslus võib hoopis edukamalt olla vasakpoolne, hooliv ning teatud piirini multikultuursust salliv ("teatud piir" tähendab seda, et lihtsalt multikultuurne Eesti ei tohi mingil juhul olla eesmärk, seevastu umbes 15%-lise multikultuurse VÄHEMUSEGA Eesti oleks parem ja huvitavam Eesti kui "puhas rahvusriik"). Euroopa ja maailm on iseenesest juba keeleliselt mitmekesine, seda ei pea olema iga ruutkilomeeter Eestis.
Tahan öelda, et näen (seni veel) Rahvaliidus potentsiaali saada selgelt eestlaste kui rahvuse jätkusuutlikkust kaitsvaks jõuks, mis ajab selle ülesande täitmiseks realistlikku poliitikat mõistlike vahenditega, esindades inimnäolist rahvuslust. Võib-olla ühineks sellega praegustest niinimetatud rahvuslaste ühendustest ka nö mõistlik osa, kellel seni lihtsalt normaalne väljund puudus.
Seetõttu teeks Rahvaliit rumalasti, kui laseks end "multikultidel" lihtsalt niisama alla neelata.
Parema meelega loeksin hoopis uudist selle kohta, et RL-s on moodustatud rahvuslaste töörühm. Just nimelt TÖÖRÜHM (mitte mingi ühendus vms), kes alustuseks uurib, kas üldse ja kuidas oleks sotsiaalpoliitiliste vahenditega võimalik luua eestlastele ajutised (nt kuni 30 aastaks) eelistingimused positiivse iibe saavutamiseks, milliseid muudatusi maksusüsteemis see eeldab, millist selgitustööd jne.
Ma ütlen lihtsalt- nõus sellega mida rääkisid. Rahvaliidu üks peamisi ülesandeid, mida oleme ka põhikirjas väljendanud, on Eesti keele ja kultuuri hoidmine.
ReplyKustuta