Eilse linnavolikogu istungi kohta võiks öelda, et enamus üliõpilaskondi suudab oma volikogu istungid kõrgemal tasemel läbi viia, kui seda Tallinna esinduskogu. Kui Keskerakond suutis Riigikogus suhteliselt asjalikult istungit venitada, siis Tallinna opositsioon oli täiesti abitu ja sellest tulenevalt muutis ka istungi tsirkuseks. Rohkem ma siin mõttetusele aega ei raiska.
Riigikogu otsus täiendada soolise võrdõiguslikkuse seadust, lisades sinna punktid Tallinna linnaosade kohta, on ennekuulmatu. Selline seadusloome solkimine ja selle algatamine inimeste poolt, kes on tänaseni ennast näidanud põhimõtete ja seaduse järgi tegutsejatena, on panus meie niigi kehva poliitilise kultuuri hävitamisele.
Tallinna linnavolikogu poolt linnaosade kaotamine ei ole selle reformi juures põhiteema, nii nagu seda Reformierakond, Sotsiaaldemorkaadid ning Isamaa ja Respublica Liit väidavad. Praegused linnaosad säilivad ka edaspidi asumitena ning inimesi teendidavad punktid osakondade näol jäävad alles. Küll aga muutub see, mis Tallinnas suurtele erakondadele kasulik ei ole, kuid on eelkõige elanike huvides. Kaovad praegused halduskogud, mille koosseisu valivad kohalikud elanikud ja tekivad nõukojad mille koosseisu määrab linnavolikogu.
Tänaseks on otsused tehtud, kuid need ei jää arvatavasti lõplikuks. Julgen ennustada, et Keskerakonna poolt kohtusse kaevatud kohaliku omavalitsuse valimisseaduse muudatused, lõppevad olukorraga, kus kõik varasemad otsused tühistatakse ja valimised toimuvad senise süsteemi järgi.
20 Veebruar 2009
19 Veebruar 2009
Muuda tulevikku
Kõigil Eestist hoolivatel inimestel, soovitan vaadata ka siia lehele ja teha oma ettepanekud.
www.erl.ee/platvorm
08 Veebruar 2009
Mis oleks teisiti kui meid oleks kuulda võetud- Rahvaliidu majanduskronoloogia
Koostasin väljavõtte Eestimaa Rahvaliidu pressiteadetest, et näidata, kuidas Rahvaliit püüdis viimastel aastatel avalikkuse ja valitsuse tähelepanu juhtida probleemidele majanduses. Kuni 2008. aasta lõpuni ei teinud ajakirjandus ega valitsus sellest välja. Täna igatsetakse aga Rahvaliidu konservatiivset eelarvepoliitikat eesotsas Aivar Sõerdiga Riigikogus taga.
24. september 2007 kritiseerib Aivar Sõerd 2,4 miljardi kroonise lisaeelarve tegemist, kuna ajal kui Rahvaliit oli valitsuses, koostati 2007 aasta eelarve kõigi aegade suurim ning plaaniti ka suurimad reservid, mis nüüd lisaeelarve tõttu vähenevad.
14. november 2007 arvab Rahvaliit, et Eesti Panga ja mitmete välisekspertide viimaseid prognoose arvestades peaks valitsus ümber hindama 2008. aasta ülioptimistliku tulude laekumise prognoosi. Suur osa 2007. aasta lisaeelarvesse planeeritud vahenditest tuleks kulutamise asemel suunata pensionireservi vähenevate vahendite katteks.
20. november 2007 tegi Rahvaliidu volikogu ettepaneku mitte toetada 2007 aasta lisaeelarvet ning 2008 aasta eelarvet, kuna tegemist on liiga optimistliku plaaniga, mis seab ohtu eurorahade kasutamise ning raskendab veelgi kohalike omavalitsuste olukorda.
12. detsember 2007 ei toeta Rahvaliit 2008. aasta eelarve kinnitamist, kuna eelarve menetlemise ajal muutis Rahandusministeerium 2008. majanduskasvu prognoosi 7,3 protsendilt 5,2 protsendile. Eelarves sellega aga ei arvestatud.
11. märts 2008 avaldab Rahvaliidu juhatus arvamust, et 2008. aasta kahe esimese kuu riigieelarve laekumised on ühe miljardi krooniga miinuses ning sellise tendentsi jätkumine võib lüüa eelarvesse aasta lõpuks mitmesse miljardisse küündiva augu.
3. aprill 2008 ennustab Tarmo Mänd 2008. aasta eelarve puudujäägiks 4, 8 miljardit krooni ning ei ole rahul Rahandusministeeriumi palju positiivsemate prognoosidega.
17. aprill 2008 esitab Rahvaliit Riigikogu menetlusse tulumaksu seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse tulumaksu alandamine peatada, kuna kaudsete maksude suurenev osakaal seab riigi sõltuvusse tarbimisest ja vähendab riigi jätkusuutlikkust.
13. aprill 2008 soovitab Rahvaliit valitsusel asuda negatiivset lisaeelarvet koostama.
15. mai 2008 hindab Rahvaliit negatiivse lisaeelarve suuruse vajaduseks 6,2 miljardit, kuigi valitsus koostas 3,2 miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve. Samuti kritiseerib Rahvaliit investeeringute vähendamist ning lisaeelarve tegemisel suure kinnisvara müügiga arvestamist.
27. mai 2008 kritiseerib Rahvaliit negatiivse lisaeelarvega investeeringute vähendamist, suure kinnisvara müügiga arvestamist ning suutmatust valitsemiskulusid vähendada.
4. juuni 2008 teeb Rahvaliit ettepaneku lisaeelarve tagasi lükata kuna 3,2 miljardi suurused kärped ei ole piisavad. Samuti kritiseerib Rahvaliit valitsust, kuna neil puudub tegevusprogramm inflatsiooni ohjamiseks ja majanduse elavdamiseks.
11. juuni 2008 teeb Rahvaliit 49 parandusettepanekut 2008. aasta negatiivsele lisaeelarvele. Kõige rohkem kritiseeritakse investeeringute vähendamist 800 miljoni krooni võrra.
7. august 2008 Rahvaliit avaldas vastuseisu uute tarbimismaksude kehtestamisel ja aktsiiside tõstmisel.
27. august 2008 esitas Rahvaliit seisukohad majanduse elavdamiseks.
25. september 2008 esitati Rahvaliidu hinnangul Riigikogule puudujäägiga 2009 aasta eelarve. Valitsus peab Rahvaliidu väidet naeruväärseks.
16. oktoober 2008 ei toeta Rahvaliit 2009 aasta eelarvet sellisel kujul ning ei saa auru, mis alustel koostati 2009 aasta eelarve, kui 2008 aasta eelarve jäi 6 miljardi krooniga defitsiiti.
22. oktoober 2008 Rahvaliidu hinnangul tuleb seoses Eesti Panga prognoosiga valitsusel võtta 2009. aasta riigieelarve eelnõu tagasi ja viia see vastavusse reaalse majandusprognoosiga. Eesti Panga prognoosi järgi on 2009 aasta majanduslangus -2% kuid eelarve tehti 2,6% kasvuga.
27. oktoober 2008 ei esita Rahvaliit muudatusettepanekuid 2009 aasta eelarvesse, kuna see on üles ehitatud valedele alustele.
10. detsember 2008 Rahvaliit ei toetanud 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmist, kuna eelarve oli üles ehitatud valedele alustele ega toetanud majanduse elavdamist.
Allikas: www.erl.ee - pressiteated
Kui otsida siia kõrvale valitsuse liikmete sõnavõtud ja valituse tegevus, siis joonistub must- valgelt välja see, et Rahvaliit oli vähemalt pool aastat valitsusest ees ja seda ilma suure riigiaparaadi abita. Siit ka küsimus, kas ei ole vaja ministeeriumie sellise töötajate hulgaga või ei osata neid lihtsalt juhtida.
24. september 2007 kritiseerib Aivar Sõerd 2,4 miljardi kroonise lisaeelarve tegemist, kuna ajal kui Rahvaliit oli valitsuses, koostati 2007 aasta eelarve kõigi aegade suurim ning plaaniti ka suurimad reservid, mis nüüd lisaeelarve tõttu vähenevad.
14. november 2007 arvab Rahvaliit, et Eesti Panga ja mitmete välisekspertide viimaseid prognoose arvestades peaks valitsus ümber hindama 2008. aasta ülioptimistliku tulude laekumise prognoosi. Suur osa 2007. aasta lisaeelarvesse planeeritud vahenditest tuleks kulutamise asemel suunata pensionireservi vähenevate vahendite katteks.
20. november 2007 tegi Rahvaliidu volikogu ettepaneku mitte toetada 2007 aasta lisaeelarvet ning 2008 aasta eelarvet, kuna tegemist on liiga optimistliku plaaniga, mis seab ohtu eurorahade kasutamise ning raskendab veelgi kohalike omavalitsuste olukorda.
12. detsember 2007 ei toeta Rahvaliit 2008. aasta eelarve kinnitamist, kuna eelarve menetlemise ajal muutis Rahandusministeerium 2008. majanduskasvu prognoosi 7,3 protsendilt 5,2 protsendile. Eelarves sellega aga ei arvestatud.
11. märts 2008 avaldab Rahvaliidu juhatus arvamust, et 2008. aasta kahe esimese kuu riigieelarve laekumised on ühe miljardi krooniga miinuses ning sellise tendentsi jätkumine võib lüüa eelarvesse aasta lõpuks mitmesse miljardisse küündiva augu.
3. aprill 2008 ennustab Tarmo Mänd 2008. aasta eelarve puudujäägiks 4, 8 miljardit krooni ning ei ole rahul Rahandusministeeriumi palju positiivsemate prognoosidega.
17. aprill 2008 esitab Rahvaliit Riigikogu menetlusse tulumaksu seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse tulumaksu alandamine peatada, kuna kaudsete maksude suurenev osakaal seab riigi sõltuvusse tarbimisest ja vähendab riigi jätkusuutlikkust.
13. aprill 2008 soovitab Rahvaliit valitsusel asuda negatiivset lisaeelarvet koostama.
15. mai 2008 hindab Rahvaliit negatiivse lisaeelarve suuruse vajaduseks 6,2 miljardit, kuigi valitsus koostas 3,2 miljardi krooni suuruse negatiivse lisaeelarve. Samuti kritiseerib Rahvaliit investeeringute vähendamist ning lisaeelarve tegemisel suure kinnisvara müügiga arvestamist.
27. mai 2008 kritiseerib Rahvaliit negatiivse lisaeelarvega investeeringute vähendamist, suure kinnisvara müügiga arvestamist ning suutmatust valitsemiskulusid vähendada.
4. juuni 2008 teeb Rahvaliit ettepaneku lisaeelarve tagasi lükata kuna 3,2 miljardi suurused kärped ei ole piisavad. Samuti kritiseerib Rahvaliit valitsust, kuna neil puudub tegevusprogramm inflatsiooni ohjamiseks ja majanduse elavdamiseks.
11. juuni 2008 teeb Rahvaliit 49 parandusettepanekut 2008. aasta negatiivsele lisaeelarvele. Kõige rohkem kritiseeritakse investeeringute vähendamist 800 miljoni krooni võrra.
7. august 2008 Rahvaliit avaldas vastuseisu uute tarbimismaksude kehtestamisel ja aktsiiside tõstmisel.
27. august 2008 esitas Rahvaliit seisukohad majanduse elavdamiseks.
25. september 2008 esitati Rahvaliidu hinnangul Riigikogule puudujäägiga 2009 aasta eelarve. Valitsus peab Rahvaliidu väidet naeruväärseks.
16. oktoober 2008 ei toeta Rahvaliit 2009 aasta eelarvet sellisel kujul ning ei saa auru, mis alustel koostati 2009 aasta eelarve, kui 2008 aasta eelarve jäi 6 miljardi krooniga defitsiiti.
22. oktoober 2008 Rahvaliidu hinnangul tuleb seoses Eesti Panga prognoosiga valitsusel võtta 2009. aasta riigieelarve eelnõu tagasi ja viia see vastavusse reaalse majandusprognoosiga. Eesti Panga prognoosi järgi on 2009 aasta majanduslangus -2% kuid eelarve tehti 2,6% kasvuga.
27. oktoober 2008 ei esita Rahvaliit muudatusettepanekuid 2009 aasta eelarvesse, kuna see on üles ehitatud valedele alustele.
10. detsember 2008 Rahvaliit ei toetanud 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmist, kuna eelarve oli üles ehitatud valedele alustele ega toetanud majanduse elavdamist.
Allikas: www.erl.ee - pressiteated
Kui otsida siia kõrvale valitsuse liikmete sõnavõtud ja valituse tegevus, siis joonistub must- valgelt välja see, et Rahvaliit oli vähemalt pool aastat valitsusest ees ja seda ilma suure riigiaparaadi abita. Siit ka küsimus, kas ei ole vaja ministeeriumie sellise töötajate hulgaga või ei osata neid lihtsalt juhtida.
04 Veebruar 2009
Vale lähenemine Suur- Tallinna ideele
Suur- Tallinna idee, millega kaotatakse linnaosad ning liidetakse Tallinnat ümbritsevad vallad, on näide sellest, kuidas enam ei mõelda isegi linna bürokraatlikule masinale, vaid ainult endale.
Miks arvatakse, et linnaosavanema asemele määratavad ametnikud on vähem kuulekamad linnavalitsusele? Pigem võib vastupidi olla, sest linnaosavanem tahab saada valituks ja selle nimel tuleb inimeste heaks midagi teha, isegi kui linnavalitus teisiti arvab. Kuid miks peaks ametnik oma töökohaga riskima hakkama?
Kui preagu on linnaosade juures halduskogud, siis uue süsteemi juures neid enam olla ei saa. Tõsi, nad võivad küll olla, kuid mingit mõju kohalike elanike heaolule neil olema ei saa. Kes halduskogu ees vastutada võiks? Ametnik see olla ei saa, linnavalitsus ammugi mitte.
Praegu tähendavad halduskogud seda, et erakondadest on rohkem inimesi linna juhtimisega seotud, mis omakorda vähendab võimu kuritarvitamist. Nüüd aga koonduks juhtimine veel kitsma ringi inimeste kätte.
Mis aga selle idee juures kõige kurvemaks teeb, on see, et räägitakse Keskerakonna soovist valimistel paremat tulemust saavutada (loomulikult on see ka nii, kuid esimese sammu tegid võimuerakonnad Toompealt). Paljud sotsioloogid ja politoloogid kritiseerivad praeguseid linnaosavanemaid ning halduskogusid, millel suurt otsustusvõimu ei ole (suurima linnaosade võimu piiranguga sai hakkama IRLi kunagine linnapea Jüri Mõis). Miks keegi aga ei mõtle poolpiduse süsteemi demokraatlikumaks muutmisele? Miks ei räägita sellest, mis linnaelanikele parim on? Usun, et kui anda halduskogudele suurem võim ning linnaosavanamaid hakata valima näiteks halduskogu poolt, on tegemist palju parema variandiga Tallinnast, kui see mis meil praegu on või see, mida luua tahetakse.
Miks arvatakse, et linnaosavanema asemele määratavad ametnikud on vähem kuulekamad linnavalitsusele? Pigem võib vastupidi olla, sest linnaosavanem tahab saada valituks ja selle nimel tuleb inimeste heaks midagi teha, isegi kui linnavalitus teisiti arvab. Kuid miks peaks ametnik oma töökohaga riskima hakkama?
Kui preagu on linnaosade juures halduskogud, siis uue süsteemi juures neid enam olla ei saa. Tõsi, nad võivad küll olla, kuid mingit mõju kohalike elanike heaolule neil olema ei saa. Kes halduskogu ees vastutada võiks? Ametnik see olla ei saa, linnavalitsus ammugi mitte.
Praegu tähendavad halduskogud seda, et erakondadest on rohkem inimesi linna juhtimisega seotud, mis omakorda vähendab võimu kuritarvitamist. Nüüd aga koonduks juhtimine veel kitsma ringi inimeste kätte.
Mis aga selle idee juures kõige kurvemaks teeb, on see, et räägitakse Keskerakonna soovist valimistel paremat tulemust saavutada (loomulikult on see ka nii, kuid esimese sammu tegid võimuerakonnad Toompealt). Paljud sotsioloogid ja politoloogid kritiseerivad praeguseid linnaosavanemaid ning halduskogusid, millel suurt otsustusvõimu ei ole (suurima linnaosade võimu piiranguga sai hakkama IRLi kunagine linnapea Jüri Mõis). Miks keegi aga ei mõtle poolpiduse süsteemi demokraatlikumaks muutmisele? Miks ei räägita sellest, mis linnaelanikele parim on? Usun, et kui anda halduskogudele suurem võim ning linnaosavanamaid hakata valima näiteks halduskogu poolt, on tegemist palju parema variandiga Tallinnast, kui see mis meil praegu on või see, mida luua tahetakse.
Telli:
Postitused (Atom)