Sotsid võiksid tulevikus Rahvaliiduga ühineda.

Tänane AK uudis sellest, et Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid võiksid ühineda, on põhjustatud arvatavasti väikesest hirmust. Rahvaliidu eelisena nähakse uut juhtkonda, kelle kapid luukeredest puhtad ning lähenemised poliitikale hoopis teise nurga alt. Sellistelt võib kõike karta. Kui aasta tagasi organiseeris Keskerakond taolise uudise, et vältida ühe suure ja tugeva erakonna teket, siis seekord sudisid pea nädal aega seda Sotsid ise.

Kui me nüüd vaatame arvamusuuringuid ja seda, et Turu- uuringute viimase küsitluse kohaselt valiks KOV valimistel Rahvaliitu 3 ja Sotse 8 protsenti valijatest, siis peame arvestama, et see ei ole KOV valimiste seisukohalt õige. Nimelt rohkem kui 400 000 elanikuga Tallinnast on pärit ligi pooled uuringus osalenud inimesed. Tallinnas pole Rahvaliidu toetus kuigi suur ja see muudabki tegelikku olukorda. Võtame näiteks Jõgevamaa, seal on Rahvaliidu toetus kuskil 50- 60 % või Tartumaa mõned vallad, kus elanike jaoks oleks imelik mõelda, et nad kedagi teist peale Rahvaliidu valiks ja nii on meie toetus 70% lähedal.

Jaak Alliku sõnu väänata ja kontekstist välja rebida ei ole ilus. Rahvaliidus on tõesti mõeldud, et kui keegi peaks tahtma ühineda, siis Sotsid võetaks küll vastu. Rahvaliidu 10 000 liiget ja Sotside 3000 liiget annaks kokku ühe suure vasakpoolse erakonna. Ainuke mure on see, et sinna 10 000 sisse need Sotsid kaoksid ja seepärast pole nad sõnadest kuigi kaugele jõudnud.

Miks ma kandideerin Euroopa Parlamenti

21. märtsil otsustas Rahvaliidu volikogu kinnitada mind koos teiste tegusatega europarlamendi kandidaadiks. See on suur au ja ma tänan kõiki toetuse eest.

Veidi lähemalt kandideerimisest ja Eestimaa Rahvaliidu mõtetest Euroopa Liiduga.
Olen nimekirjas nr 11, usun, et see on väga hea positsioon nii noorele ja veel õppivale mehele, kelle tegude ajad reaalselt alles 10 aasta pärast hakkavad.

Eelkõige olen nimekirjas toetamas Anto Liivatit, Rahvaliidu kandidaati nr 1. Miks? Anto, olles endine õpilas,- üliõpilas- ja noorteühenduste aktivist, aitas kunagi mind palju. Nii oli ta paljude üliõpilasesindajate ka. minu koolitaja, aitas TLÜ, TTÜ ja EKA ühikate remondiraha saamisele tublisti kaasa, nõustas üliõpilaskondi oma arengukavade, strateegiate koostamisel jne.

Rahvaliidu europarlamendi kandid.

Eriti sügavat muljet avaldab Rahvaliidu europarlamendi valimiste programm. Siin on ainult üks aga, nimelt ei ole see koostatud lollidele, st ülesehitus ei ole "7 sammu", vaid korralik, läbimõeldud programm.

Ideed, mis mulle eriti südamelähedased on

Kodanikuühenduste toetamine Euroopa Liidu eelarvest. Mõte on seda teha täpselt samamoodi nagu praegu toimib Euroopa Noorte programm, ainult toetusraha ei antaks projektipõhiselt, vaid tegemist oleks organisatsiooni toimiseks vajalike kulude katmisega. Euroopas on palju riike, kus rahastamine on probleem. Julgen väita, et Eesti on nende seas. KÜSKil nähti küll seda rolli, kuid ilma rahata pole selle täitmine võimalik. Praegu vähenb ka hasartmängumaks kordades ja ei taastu enam kunagi 2008 aasta tasemele.

Euroopa Liidu ühine terviseedendamise fond. Tegemist oleks fondiga, mis suunaks otseselt raha terviseedendamisse, st ennetustööle. Pikema aja peale annab see palju suuremates summades kokkuhoidu, kui terviseedendamisele kulub. See fond oleks eelkõige abiks lastele ja lapsevanematele.

Euroteemade teadlikkuse tõstmine. Tundub nagu loogiline ja et sellega on tegeletud, kuid nii see ei ole. Probleem on selles, et täna on Eesti riik tubli loll õpilane, kes võimalikult kiiresti ratifitseerib kõik mis Euroopa Liidu poolt vastu võetakse. Nii on näiteks suurema käibemaksuga, mille puuhul selgus, et jõustamise aega lükati tublisti edasi ja nii on veel paljude tobetustega, mida meil näha on.
Me ei vaidlusta trahve ja maksame neid usinalt, kuigi suurriigid seda ei tee.

Kui me ei kiirustaks, siis oleks meil aega inimesi teavitada ning inimestel, kodanikuühendustel ja ettevõtetel, kes vastavates valdkondades tegutsevad, oleks aega reageerida ning tagasisidet anda. See omakorda peaks viima selleni, et Riigikogu ei kiida kõiki lollusi heaks ning lõpuks suudame ka Euroopa Liidu seaduseloomesse sekkuda enne, mitte tagant järgi.