10 Mai 2009

Kes kaitseb Eesti metsi?

Valitsuskabinetis vaadati hiljuti läbi mittemaksuliste tulude suurendamise ettepanekud ja lepiti põhimõtteliselt kokku riigitulude suurendamises ja kulude vähendamises kahe miljardi krooni ulatuses. Riigitulude suurendamisel loodetakse suuremat kasu riigile kuuluvate metsamaade müügist – 400 miljonit krooni.

Mul on palju kasulikum ettepanek:

Kaks miljonit krooni euroraha toob riigieelarvesse umbes 400 miljonit krooni maksutulu. Viimase kahe aastaga on keskkonnaministeerium suutnud eurorahasid kasutada vaid 0,14%. Lahendus on imelihtne. Keskkonnaminister peab loobuma keskkonnaametite ja ministeeriumi reformimisest ning tegelema keskkonnaküsimuste endaga. Sellisel juhul ei oleks vaja riigil metsa müüa ja saadav tulu oleks kordades rohkem kui 400 miljonit krooni.

Väited, et riik ei suuda metsa eest hoolt kanda ei pea paika.

Küsimus on, millisest metsast me räägime. Kas Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) käes olevast põlismetsast või reformimata riigimaast, mida õigusjärgsed omanikud tagasi pole soovinud.

Kui rääkida RMK saamatusest riigimetsa eest hoolitsemisel, siis siin võib olla kaks põhjust. Esiteks viidi eelmisel aastal läbi RMK reform, mille tulemusena koondati 200 metsnikku ja kaotati 47 metskonda. Lisaks muudeti metsaseadust, mille tulemusena sai valitsus eelarve aukude katteks võtta aastate jooksul kogutud RMK reservi, mis oli rohkem kui 500 miljonit krooni. Kui RMK-l midagi üle jõu käib, siis on see teadlikult tekitatud.

Reformimata riigimaaga on asi lihtsam. Ligi 200 000 hektarit metsamaad pole RMK kätte antud ja nii ei ole neil ka kohustust selle eest hoolitseda. See ei ole niisama lohakil maa. Kuna metsad nendel maadel on mõnikord väheväärtuslik võsa ja maatükid väikesed ning paiknevad mööda Eestit laiali, siis ei klapi jutt suurte alade müümisest kuidagi.

Kodanikuliikumine Päästkem Eesti Metsad

Päästkem Eesti Metsad sai alguse eelmise aasta märtsis, kui metsaseadust taheti uskumatult rumalalt muuta. Kodanikuühendustel õnnestus veenda (kahjuks peab ütlema, et lausa survestada) keskkonnaministeeriumi, kõige hullematest ettepanekutest (ministri voli määrata lage-raiele minevate puude vanus jne) loobuma. Tänu ühele koalitsioonierakonnale ei õnnestunud seadusest välja võtta ka sätet, mis kohustab riiki hoidma maismaa pindalast vähemalt 20% metsa all.

Igal juhul on see kodanikuliikumine jälle pead tõstmas, sest aasta tagasi äpardunud plaan tahetakse nüüd ellu viia.