28 September 2009

Jälle saavad tallinalased petta, kuid enamus neist plaksutab selle peale

Nimelt teatas täna Tallinna linnvalitsus ja AS Tallinna Vesi, et on jõudnud ühisele kokkuleppele järgmise aasta vee hinna alandamises 0,9% võrra. Sellist nalja pole ammu nähtud.

Seni on Tallinnas vee hind ainult tõusnud. Alati on AS Tallinna Vesi põhjendanud seda sellega, et nemad on börsi ettevõte ja nende eesmärk on kasumit teenida ning mingeid järeleandmisi nad ei tee. Linnavalitsus viitab aga kogu aeg 2001. aastal sõlmitud teenuse osutamise lepingule, mille järgi hinnad peavadki tõusma ning nemad ei saa midagi teha.

Nüüd aga ohh imet! Britist omanikud saavad aru, et inimestel on raske ning loobuvad rohkem kui 10 miljonist kroonist. Ega see 10 miljonit polegi suur summa eelmise aasta ligi 300 miljoni juures, mis dividendideks maksti.

Mina arvan, et see otsus tehti aastal 2007. kui Tallinn pikendas Tallinna Veega lepingut aastani 2020. Selle lepinguga suurendati linna kohustusi veevõrgu väljaehitamisel, kusjuures Tallinna Vee panus jäi samaks, st olematuks. Sellise kingituse peale võivad britid mis iganes teha.

Varasemad aastad on näidanud, et Keskerakonna lubadus vee hind kontrolli all hoida on populism. Pärast 2003 aastal hoiti ära hinnatõus valimiste tõttu. Samas lükati aga veetorustiku väljaehitamist 5 aasta võrra edasi ning 2004. aastal tõusis vee hind 14%. 2007. aastal kui lepingut muudeti hõikas linnapea Savisaar, et enam vee hind nii kiiresti ei kasva. 2008. aastal aga tõusis vee hind 11,8%, mis oli viimaste aastate suurim tõus.

Veidi vara on veel rõõmustada! Mõne aastaga on näha, mis valimispropaganda tegelik hind on!

24 September 2009

Ülevaade tänasest Keski meeleavaldusest

Hinne 5-

Rahva arv: hinnanguliselt 2000 inimest
Tüüp: miiting

Erialasest huvist ja soovist oma magistritöö jaoks materjali koguda, käisin ja peab ütlema, et nautisin, Keskerakonna korraldatud meeleavaldust. Räägin üritusest ja sõnumeid analüüsima ei hakka, see oleks päris mahukas.

Inimesed:
Hea oli lõpuks näha, kuidas lossi esine plats 75% täidetud oli. Kohe hakkas aga silma see, et nagu eelmiste meeleavalduste puhul, oli lossi esine veidi tühjem ning ligi 2/5 inimestest oli Nevski katedraali ümbruses. Eesti inimesed ei julge ikka avalikult kõige nähtavamal kohal olla. Sellest on kahju! Sama kinnitas ka Mihhail Korb, et kui sooviti eelnevalt inimesi registreerida, siis keegi ei julgenud enda nime avaldada.
Julgen oletada, et 2/3 olid venelased, sest eestikeelsete kõnede aplaus oli nii nadi võrreldes venekeelsete kõnedega. Teades kuidas ja kui raskelt eestlased meeleavaldusele tulevad, oli siin arvatavasti väga suur organiseerimistöö ära tehtud. Kui palju see kõik maksma läks, ei taha mõeldagi. Siinkohal sobib tsiteerida Lausingut "Odavam kui telereklaam".

Meeleolu:
See oli üks parimaid. Mitmed tuntud esinejad, piisavalt kõva muusika, mida üle ei olnud võimalik karjuda, head kõned. Õhkkond oli murelik kuid positiivne, ei olnud ohtu, et keegi oleks ise midagi sudima hakanud. Plakatite valmistamine oli ülevalt poolt koordineeritud, sest sõnumid vastasid täpselt sellele, mida laval erinevad inimesed rääkisid (eakad, põllumajandus jne).

Turvalisus:
Ma ei teadnudki, et MUPOt on nii palju. Huvitav, miks ühelgi teisel meeleavaldusel neid turvamas pole olnud. Lisaks neile veel turvamehed ja politsei. Sellekohapealt oli väga ok. KAPO ametnikke otsima ei hakanud, oleks võtnud palju aega. Riigikogu akendel filmimist ei tähendanud, vähemalt ei olnud see näha nii nagu ametiühingute meeleavaldusel, kus kõigil akendel olid kaamerad.

Miks aga 5- mitte lihtsalt 5. Enne meeleavaldust otsisin infot selle kohta, et mis kell üritus pihta hakkab. Nii lihtsalt seda aga ei leidnud. Isegi Keskerakonna kodulehel ei näinud midagi. Eks see tõestab meedia väiteid, et rahvas meelitati ja tassiti kohale, sest muidu oleks olnud ikka kõige tähtsam asi kellaaja ja toimumiskoha info levitamine.

Veidi suuremat pilti vaadates, siis tundub, et Kesk teeb väga palju asju rahaga. See aga ei ole hea, sest mingil hetkel ühendab seda seltskonda raha ja võim, mitte aga maailmavaade. Nii on põrunud Isamaliit, nüüd Reformierakond ja eks tuleb ka Keskerakonna aeg.

20 September 2009

Blogi reisisaatjate tegevusest

Tegin täna blogi Märka reisisaatjat reisisaatja.blogspot.com. Sinna on võimalik kõigil postitada oma mõtteid ja tähelepanekuid nende tegevuse kohta, panna pilte või videosi.

Mõte lihtsalt sellest, et näidata linnavalitsusele tegevuse mõttetust. Mõttetu bussis tiksumine linna raha eest ei tee isegi reisisaatjatele head. Ma ise olen kõige kehvemat olukorda näinud, kui noormees neoonvestiga sõitis terve tee klapid peas ega vaadanud kuhugi mujale kui aknast välja. Samas nägin ühes trammis naisterahvast, kes oli üliagar abistaja. Suhteliselt seinast seina on neid tegelasi, kuid suures plaanis pole neist muud kasu kui see, et linnavalitsus saab iga päev inimestele näidata, et nad on loonud juurde uusi töökohti. Mis sest, et mõttetuid.

Töökohti on aga vaja, selle vastu ma kindlasti ei ole. Minu nägemuses tuleks neid luua sinna, kus neist kõige rohkem kasu ka on. Puudu on lasteaedade või koolide abipersonalist, kultuuritöötajatest, abikätest raamatukogudes jne.

18 September 2009

Varivalimistest Tallinna noorte esindussüsteemini

Kohtasin täna head ning minu arust ühte ülitöökat tuttavat Annit Eesti Noorteühenduste Liidust. Hoolimata väikesest vihmasabinast puhusime törts juttu. Loomulikult rääkisime varivalimistest Tallinnas, millele linnavalitsus pidurit tõmbas.

Valimistega on ühinenud rohkem koole kui varasemalt plaanitud, ainuke vahe on selles, et valimised ei toimu füüsiliselt koolides. Tundub, et Keskerakond mitte ei takistanud, vaid aitas varivalimiste populaarsusele kaasa. Kuidas, seda saavad aga kõik oktoobri algul näha.

Ei hakka demokraatiast ja varivalimiste vajadusest rääkima, seda on tehtud juba niigi palju. Keskendun hoopis Tallinna noorte esindamisele linna tasandil ja linnavalitsuse komisjonile- noortenõukogule.

Tallinna ametlik noorte esinduskogu on Tallinna Noortevolikogu, mis hetkel tegutseb pilootprojektina. Eelmine volikogu suri lihtsalt välja. Noortevolikogu loomise algataja on Tallinna noortenõukogu, mis lõi selleks eraldi töörühma ajal, kui linnapea oli mõistlik mees Jüri Ratas. Pärast kahte aastat käivitati selle aasta alguses pilootprojekt, kuna linnavalitsus ei nõustunud töörühma ettepanekuga sätestada noortenõukogu alused linna põhimääruses, nagu seda paljud teised linnad teinud on. Kunagise töörühma liikmena arvan, et tegemist on hirmuga kontrollimatu esinduskogu ees.

Tallinna linnavalituse komisjon on aga noortenõukogu, mille liikmetest poole moodustavad linnaametnikud, teise poole linnapea poolt kutsutud noored (paljud kesikud) ning mida juhib linnapea. Ratase ajal teostas linn noorte mõtteid, Savisaare ajal teostavad noored linna mõtteid. Seda sama noortenõukogu hindab aga linnvalitsus rohkem kui noorte poolt valitud noortevolikogu.

Et luua toimiv noorte esindussüsteem tuleks sätestada noortevolikogu alused linna põhimääruses. Teiseks tuleks muuta noortenõukogu mitte "esinduskoguks" vaid kokkuleppe koguks. Linnaametnikest peaks sinna kuuluma linnapea, abilinnapea kes vastutab noortevaldkonna eest ning kõigi ametite juhid. Noorte pool peaks aga tekkima automaatselt noortevolikogu juhtidest- esimees, aseesimehed ning komisjonide esimehed. Ülesanne peaks olema noortevolikogu otsuste ja ideede realiseerimise arutamine ja otsustamine.

Lisaks neile kahele organile peaks igas linnaosas olema noortekogud, kuhu kuuluvad kõigi selle linnaosa koolide ning seal tegutsevate ühenduste esindajad. Noortekogud peaksid olema seotud noortevolikoguga- osalemine noortevolikogu komisjonides ning kuulumine noortenõukokku. Selle kõige loomiseks on lisaks rahale ja noorte tahtele vaja kõige rohkem linnaisade tahet mis kanduks edasi koolidesse ja linnaosavalitsustesse ning oleks siiras.

Oktoobris saab noortevolikogu testperiood läbi. Vaatame, millise otsuse linnapea otsuseid legaliseeriv noortenõukogu teeb. NB! loomulikult saavad ka noortenõukogu liikmed läbi selle organi linna paremaks teha, kuid kõik vajab ikka suure isa mõtetega sobimist.

15 September 2009

Mets müügiks

Ega mul midagi riigimetsa müügi kohapealt öelda ei ole, kui seda, et kodanikuliikumises Päästkem Eesti Metsad, rääkisime sellest ohust juba rohkem kui poolteist aastat tagasi. Nüüd on see käes. See oli üks väga konkreetne põhjus, miks metsaseadust muudeti ja seda eriti kavalalt.

Lisaks sellele kavandab valitsus muuta riigivara võõrandamise ja looduskaitse seadusi. Kahjuks ei ole muudatused orienteeritud selle, et jätta eestlastele st. piirnevate kruntide omanikele eesostu õigused, vaid ikka neile, kellel rohkem raha on.

Riik soovib sellel aastal müüa 700 miljoni krooni eest maad. Siinkohal soovitan jälgida, mida ja kellele ning mis hinnaga müüakse!

13 September 2009

Oluline valimisprogrammist "Roheline Lubadus"

Täna avalikustasime koos Rohelistega Tallinna valimisprogrammi "Roheline lubadus". Kui sisse vaadata, siis eks ta sutsu roheline tundub, kuid koosneb reaalselt teostatavatest lubadustest. Alguse sai see roheliste 17 ja Rahvaliidu 38 lubadusest, millest paljud omavahel kattusid ning kokku pannes uusi ja paremaid mõtteid tekitasid. Programm sisaldab 28 punkti, millest enamus jaguneb veel omakorda lubadusteks.

Toon siinkohal välja enda jaoks kõige südamelähedasemad lubadused.

- loome toetusprogrammi korteriühistute kogukondliku tegevuse toetuseks. Hetkel nähakse korteriühistutes vaid majandavaid üksusi, kuigi nad koondavad sadu ja isegi tuhandeid inimesi, kellest üksteisele võiks palju rohkem kasu olla. Omavahelise koostöö tulemusena võiks ühiselt korrastada elukoha ümbrust, pakkuda üksteisele teenuseid ning arendada seltsielu.

- koostöös kodanikuühenduste, kõrgkoolide ja ettevõtetega koostame Tallinna kodanikuühiskonna arengukava. Arvan, et Tallinna vajab oma visiooni vabatahtliku tegevuse toetamisest ja inimeste osaluse suurendamisest. Eesti ühiskonnas ei suudeta veel piisavalt mõista inimeste vabatahtliku töö tegelikku väärtust.
Kolmandaks lubadus anda avalikud teenused kodanikuühenduste kätte, seda loomulikult vastavalt vajadustele ja võimalustele. See annab vabaühendustele võimaluse muutuda professionaalsemaks ja tõstab teenuste kvaliteeti.

Kuigi varasemalt on erakonnad rääkinud inimeste suuremast otsustusõigusest ning IRL isegi apoliitilisest linnapeast, ei ole seda nende valimisprogrammides kahjuks näha. Minu nägemus linna juhtimisest on aga meie programmis kirjas.
- apoliitiline linnavalitsus
- halduskogu võimu suurendamine linnaosa arengut puudutavates küsimustes
- linnaosavanema valimine halduskogu poolt jne.

Soov on lihtne. Et linnavolikogu oleks see koht kus otsustatakse, mitte see koht, kus kinnitatakse linnavalitsuse ideid. Linnavalitsuse eesmärk on volikogu otsuste elluviimine, mitte lintide läbilõikaine. Samuti ei sobi meile see, et linnaosavanemad pannakse suurte juhtide poolt paika. Lisaks formaalsusele struktuuri ümbertegemises, tahaks ka rahad keskelt (st linnavalitsuselt) ära võtta ning linnaosadele anda. Selline süsteem suurendaks otsustajate ringi ning vähendaks võimalusi korruptsiooniks.

Kolmanda olulise asjana toon välja noored.
- õpilasesinduste toetamine
- noortenõukogude loomine linnaosadesse
- noortevolikogu aluste sätestamine linna põhimääruses.

Ei taha näha ühtegi sellist organit, nagu seda on Tallinna noorte nõukogu (kus ma ise ka olen olnud kunagi), mille pooled liikmed on linnaametnikud ning isegi linnapea. Mis noorte esindusorgan see selline on? Demokraatlikke väärtusi ja käitumist tuleb juurutada maast madalast. Olen alati olnud seisukohal, et kõige suurem spetsialist on see, kes asjaga reaalselt kokku puutub. See tähendab, et noori puudutavates küsimustes on seda Tallinna noored ise.

Meil on tegelikult veel väga palju olulist, kuid kõike ei ole mõtet siia kirja panna. Lugege ise!

11 September 2009

Keda Tallinnas Roheliste nimekirjas soovitan valida

Vahepeal on kiired ajad olnud ja valmistumine valimisteks pole aktiivset blogimist soodustanud. Alustan eelmisest nädalast.

Teisipäeval tegin enda jaoks ajalugu ning sõitsin mööda Tallinna tihedat liiklust jalgrattaga. Tuleb tunnistada, et kartsin seda hetke väga, kuid tegelikult oli päris mõnus. Mitte küll kõige turvalisem, kuid kogemusena nauditav.

Nüüd aga tähtsamast. Nimelt viisime ratastega valimispaberid ära. Sellega sai siis meie 88 kandidaadist koosnev Roheliste nimekiri ametlikult vormistatud.

Täna, kell 10:00 loositi linnavalitsuses erakondadele ja valimisliitudele numbrid. Roheliste nimekiri, kus kandideerin, sai endale numbri 8. Sellest tulenevalt on valimistel minu number 856, valida saab mind kesklinnas.

Keda siis valida? Inimesi, keda pole poliitika rikkunud ja kes tooks uut mõtlemist ja lähenemist linnajuhtimisse. Sellepärast soovitan vaadata Erakond Eestimaa Roheliste nimekirja kandidaate, sest enamus neist ongi sõna otseses mõttes värsked ja täis tahet midagi tõesti ka muuta.


Haaberstis kandideerib Ragnar Everest. Ragnariga võitlemise 2006. aastal TTÜ, TLÜ ja EKA üliõpilaselamute rahastamise eest. Võitsime. Saime 160 miljonit.

Kesklinnas kandideerin mina ja Reigo Kimmel, kes on tuntud kui alkolavka, vanakoolimehed ja õlu õiges klaasis eestvedaja.

Lasnamäel leiate väga meeldiva ja heatahtliku naisterahva Ene Tombergi. Lisaks lastearst Enele on meil seal ka Jüri Trumm. Jüri on keskkonnaspetsialist, eriti nendes asjades, mis puudutab jäätmekäitlust.

Mustamäel on kõigile tuntud Anto Liivat omas headuses. Endine üliõpilasliider ja EBSi õppejõud.

Nõmme on kultuuritegelaste pärusmaa. Seal kandideerib Vennaskonna solist Tõnu Trubetsky ning Juku-Kalle Raid. Mõlemad on head valikud.

Piritalt leiab Siimu Loogma, kelle käsi on tugevalt all Lillepi pargi kordategemisel (palju tugevamalt kui Jüri Ratasel, kes seda pirtal reklaamib). Samuti on seal mu hea sõber Allan Maidre, kes juba kooliajal paistis silma tulbi skaudina ning nüüd vastutab selle eest, et Tallinna tänavad oleksid terved ja ilusad.

Põhja-Tallinnas on soovitada väga tegus naisterahvas Jelena-Rootamm Valter. Jelena on MTÜ Meie Kalamaja juhatuse liige, tegeleb korteriühistute nõustamise ja arendamisega. Jelena arendab ka Eestimaiste köögiviljade ja metsaandide müüki koostöös korteriühistutega, mis minu arvates väärib tähelepanu.

Valikud on Teie!

06 September 2009

Kogukondlik tegevus tõstab tulevikus veel korteri hindu

Täna lõppes Uue Maailma tänavafestival Rene Vilbre untsu läinud filmidega. Hoolimata sellest, et terve päeva sadas, oli ka täna kõiksugu toredaid inimesi. Nõnda õnnestus mul õhtusel filmivaatamisel kohata oma head sõpra Erikut, keda nii kergelt ei näe. Mees oli kaugelt ja soojalt vaikse ookeani saarelt Eestis käimas. Head asjad tõmbavad kõiki.

Eile oli ilus ilm ja Uue Maailma plats, milleks on 5 tänava rist, oli täis igasuguseid inimesi. Ühed mängisid, teised tegid sisseoste, kolmandad planeerisid oma kodukanti jne. Kes tahtis sai õhtul saunas käia, kellele pakkus huvi hea muusika, oli leidnud endale pingi või kohale tassinud vana diivani. Kuigi ma ei tundnud neid inimesi kes seal niimoodi askeldasid, oli neid huvitav vaadata. Nad kõik on minu naabrid. Kes lähemalt kes kaugemalt, kes noorem, kes vanem.

Uhke tunne ütlen mina. Ainult siirad soovid ja hea tahe suudab ühe kesklinna asumi sellist elu elama panna. Usun, et aastate möödudes hindavad kohalikud elanikud omavahelisi suhteid nii kõrgelt, et see hakkab peegelduma ka meie kodukandi korteri hindades. Eliitrajoon (kõige leebemas ja paremas mõttes), seda just kogukonna ja tema võimekuse suhtes.