Rahvaliidus toimuvast

Jätkan Rahvaliidu teemadel.

Hetk tagasi tuli uudis, et Manuela Pihlab lahkub Rahvaliidu teabejuhi kohalt. .................................................. siin oli tekst, et Manuela Pihlap kaotas usalduse ja erakonna esimees Karel Rüütli palus tal lahkumisavalduse kirjutada, kuid pidin selle maha võtma, sest väidetakse, et nii see polnud. Olgu. Räägime siis ilusat juttu, nii nagu vaja on, mitte nii nagu oli.

Täna, kell 17:15 koguneb erakonna juhatus arutamaks KOV valimistulemusi, kindlasti tuleb teemaks ka tekkinud olukord. Kohal on ka need erakonna juhatuse liikmed, kes veavad eest mõtet liituda Keskerakonnaga.

Keskerakonna järjekordne ebaõnnestunud armastusavaldus

Keskerakonna liitumisettepanek Rahvaliidule meenutab Priit Toobali luhta läinud armastuse juhtumit. Aasta alguses kuulis ilmatüdruk Marvi Vallaste meedia vahendusel oma suhtest Keskerakonna peasekretäri Priit Toobaliga. Samamoodi kuulis täna Rahvaliit meedia vahendusel ühinemisettepanekust Keskerakonnaga.

Kuigi ühinemisettepanek ei ole tõsiseltvõetav, tuleb arvamusi siit ja sealt. Saan aru Jaanus Männiku avaldusest, mis välistab liitumise. Mõistetamatuks jääb aga Rahvaliidu juhatuse ja fraktsiooni liikme Tarmo Männi väljaütlemine: "Rahvaliidu juhatuse liikme Tarmo Männi sõnul tekiks Keskerakonna ja Rahvaliidu ühinemisel suur tsentrijõud, mis tagaks poliitilise stabiilsuse".

Äripäeva uuriva toimetuse juht Aivar Hundimägi kirjutas juba septembri alguses Tarmo Männi läbirääkimistest Kadri Simsoniga ja plaanist Keskerakonnaga liituda. Kas see on tõesti tõsi? Kas võib olla, et Rahvaliidu vanavara reedab erakonna ja läheb omakasu silmas pidades Keskerakonda? Võibolla ei pidanud Mänd oma väljaütlemises liitumist silmas, vaid püüdis Edgari jaoks pehmendada Jaanus Männiku eitavat seisukohta? Ei tea. Loodan, et see nii ei ole. Vastasel juhul oleks väga silmakirjalik süüdistada teisi sotsidega liitumise idee levitamises, kui samal ajal ise Keskerakonnaga sõrmust valitakse.

Jätame need liitumisideed kõrvale ning keskendume Rahvaliidu kõige tähtsamale eesmärgile- tasakaalustatud regionaalarengule. Mõtleme kuidas tagatakse järgnevatel aastatel kultuuri, spordi ja kodanikuühiskonna rahastamine, milline saab olema uus pensionisüsteem ning kuidas toetada lastega peresid.

Miks Keskerakond tegi Rahvaliidule ühinemiseks ettepaneku

Keskerakonna tänane ettepanek Rahvaliidule ühinemiseks, on üllatus selles mõttes, et omavhael pole seda kordagi arutatud. Samas aga oodatav, sest Savisaar saab ennast ühendajana näidata- Tallinnas sotside tasalülitamine, valdades Rahvaliidu kaissu pugemine.

Mis tegelikult selle ettepaneku taga paistab olevat:

1. Rahvaliidule avalikult mõne valusa hoobi andmine, et näidata erakonda suure kaotajana. Olgu siinkohal ära öeldud, et rahvaliitlased on pärast neid valimisi rohkem kui 100 volikogus neist 50 enamuses.

2. Keskerakond võitis Tallinnas ja Virumaal, kuid ülejäänud Eestis tuli kaotus. Tegelik võitja oli IRL, kes keski asmel paljudes kohtades võimule sai.

3. Ühinemisettepanek näitab selgelt, et Keskerakonnal on presidendivalimistel hääli puudu. Selgelt mängib Rahvaliit väga olulist rolli, sest valimiskogus saab 1/4 kohtadest olema Rahvaliidul. Kui siia juurde veel sotsid lisada, siis võiks juba Edgar ennast presidendina tunda.

4. Tegelik põhjus aga on selles, et tõstatada meedias teema, mis varjutaks sotside ja keski koostööd Tallinnas ning vabastaks Sotsiaaldemokraadid avalikkuse suurest tähelepanust ja lubaks neil õige otsuse langetada.

Nii nagu Rahvaliidu juhatuse aseesimees Jaanus Männik ütles, lükatakse ühinemisettapenk ühehäälselt tagasi. Selles ei ole kahtlust, kuigi ka Rahvaliidus leidub neid, kes unistavad Keskerakonnaga ühinemist. Rahvaliitlasest Riigikogu liige Tarmo Mänd soovib kuuluda ka järgmisesse Riigikogu koosseisu ning ta teab, et kui jätkavad noored juhid, siis ta sinna ei pääse..

Tänan valikute eest

Demokraatia pidupäev on läbi ja praegu käib kibekiire koalitsioonide moodustamine. Tallinnas roheliste nimekirjas kandideerinud rahvaliitlased ei olnud palju paremad ega ka palju kehvemad kandidaadid. Kiita tuleb aga just noori rahvaliitlasi, sest paljud said päris arvestatava tulemuse. Anto Liivat 175, Kristjan Kolbre 75, Carlo Kask 68, Reigo Kimmel 36, Ragnar Everest 32 häält. Tänan ka minu toetajaid selle 57 (roheliste teine tulemus kesklinnas) eest.

Rahvaliit on surnud, põranda all, kadunud! Nii räägitakse igal pool. Ma julgen vastu vaielda. Rahvaliidul on pärast valimisi samamoodi üle 100 omavalitusjuhi ja üle 500 volikogu liikme. Seekord on paljud valimisliitudes, mis näitab, et partei ei kirjuta ette, mida kohalikul tasandil inimesed tegema peavad. Samas aga peab tunnistama, et Rahvaliidu mainet pole enam ollagi üleriigiliselt. "Jõgeva nostalgia" (nagu üks Tallinna rahvaliitlane ütles) tapab aeglaselt.

Loodan, et Keskerakonna võit toob ka tegelikult kaasa venekeelse elanikkonna kaasamise ja sulgeb rumalad suud, kes rahvustevahelist viha ja vaenu isegi valitsuse tasandil õhutasid. Mart Laar, kes suutis juba süüdistada rahvaliitlasi roheliste nõrgas tulemuses Tallinnas (ei tea kas see mõjus ka Tartule ja ülejäänud Eestile...) peaks ise veidi aru pidama. Tema eestvedamisel hakkas ka Ansip rahvusluse teemat ajama ning lisaks tehti veel kehva riigieelarve poliitikat, mis lõpptulemusena Edgarist pooljumala tegi.

Ära kingi oma häält pardi kaudu kellelegi võõrale!

Hoolimata sellest, et mitu head ning toredat inimest on tänases Ekspressis ilmunud nimekirjas, ühinen kõigi nendega, kes levitavad internetis toda artiklit. "Hoiatus! 100 peibutusparti - ära neid vali!"

Tõesti, miks valida neid, kes on Riigikogus või valitsuses ning pärast volikogus tegutsema ei hakka? Nende asmel läheb sinna keegi teine ja me ei tea seda kunagi, kes. Seega võib selline hääletamine anda tulemuseks endalegi vastumeelse inimese pääsu volikogu pingile.

Teiseks tekib olukord, kus kellegi pardi häältega volikokku pääsenu on ennast sisse töötanud ning kasulikuks teinud ja siis tuleb too part, kes ei pääsenud 2011. Riigikokku ning ajab ta minema.

Kui keegi soovib mõne erakonna poolt valida, siis valige, kuid valige neid, kes Teie häält ära ei kingi!

Tallinna üliõpilaste murest

Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud korraldas täna ringkäigu Tehnikakõrgkooli üliõpilaselamusse, et pealinna volikogu kandidaadid näeks tudengeid rõhuvat olukorda ning ulataks abistava käe. Tegelikult sai see vist alguse Gerd Tarandi (esimene blogistist Ajakirjanike Liidu liige) soovist ühikat näha.

Milline pilt meile avanes, seda võib mõnelt Postimehe fotolt vaadata. Tahan hoopis kiita TÜÜLi ja TTK üliõpilasesindajaid. Nad on seda ühika kordategemise teemat pea aasta kedranud ning teinud väga hästi. Üliõpilaselamus endas oli kõik vajalik piltide, kirjavahetuse ja kõrgkooli tegevusega seonduv üliõpilastele näha. Infopuuduse üle ei saa vist seal keegi kurta. Küll aga ei olnud selget visiooni, et kuidas ja mida selle üliõpilaselamuga teha tahetakse.

Kuna kõrgkool on riigiasutus ning ühikas otseselt riigi mure, siis peab herr Lukas asja eest vedama. Samas mul usku ei ole, sest tean kuidas Ansip Tallinna üliõpilasi ei salli (sai ju ise tema juures isiklikult 2 aastat käidud ja kogu aeg lubas, kuid seljataga rääkis meid taga).

Jõudu ja jaksu ning alati kui ühikate teemal abi vaja, siis mina olen käpp!

Foto on pärit Postimehest

Teeme valiku programmi mitte propaganda järgi

Kohalike omavalitsuste valimispäevani on jäänud kolm päeva. Tallinnas ujutavad inimeste postkastid eri värvi paberitest ja seinast-seina lubadustest. Keskerakond ja Reformierakond on pumbanud kümneid miljoneid kampaaniasse, et läbi propagandamasina inimesi õpetada.

E-hääletuse ja eelvalimiste tulemusi vaadates on siiski lootust, et tuleb tavalisest suurem hulk noori inimesi valima ning nad ei tee oma valikut plakati suuruse, vaid sisu järgi. Sotsiaalteadlaste arvates on valimisprogramm "Roheline Lubadus" üks parimaid ning toob uusi ja värskeid ideid linnajuhtimisse. Loota on, et inimesed, kes sisu järgi otsused teevad, annavad oma hääle just nende uute ja julgete ideede poolt.

Roheliste kampaania on ka kõige inimesesõbralikum. Postkaste ei täideta mõttetu paberiga, voldikud on informatiivsed ja sisaldavad infot, mida kõik vajavad oma igapäevaelus. Kui tahate teha läbimõeldud valiku, siis minu poolt saad valida Kesklinnas nr 856, Mustamäel Anto Liivat nr 892, Haaberstis Ragnar Everest nr 840, Pirital Carlo Kask nr 911, Lasnamäel Ene Tomberg nr 883 ja Nõmmel Irene Taal nr 905.

Tallinna päästjad- 100 000 uut töökohta

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Eelmisel nädalavahetusel võtsime kätte ja tegime ära. Kõik muudkui rääkisid, et uusi töökohti tuleb luua, kuid reaalselt ei võtnud keegi midagi ette. Keskerakond tegi küll 5000 mõttetut ja ajutist töökohta, kuid meil õnnestus neid igas mõttes ületada.

Täpsemalt vaadake ise sellest lühikesest videoklipist

Pole tähtis kes pumpab, vaid see kelle käes torud on

Eile toimus Postimehes väitlus väitlusklubi liikmete ja Tallinna linnavolikogu esimehe vahel. Teemaks valiti Tallinna Vee munitsipaliseerimine. See oli kole lugeda. Esiteks raius Vitsut ühte ja sama populistlikku juttu, et süüdi on Mõis ja seda kust raha munitsipaliseerimiseks võetakse, ei ole vaja praegu öelda. Teiseks ei saanud väitlejad üldse aru millest nad rääkisid. Tõsi, väitlejad suutsid hästi väidelda ja oponeerida, kuid sisu oli ikka täiega puusse!

Koos rohelistega tahame rahvaalgatusena AS Tallinna Veelt ära võtta vee- ja kanalisatsioonitorustiku. Seaduse järgi on vaja selleks 1%, st umbes 3500 tallinlase allkirjadega volikogu eelnõud, mille kavatseme varsti linnavalitsusele üle anda.

Miks see kasulik on?
Hetkel omab veemonopol nii puhastusjaama, kes vett toodab kui ka torusid. St dikteerib, kes ja mis hinnaga vett torudesse pumpab. Kui torud kuuluvad linnale, siis ei ole mingit põhjust eelistada ühte ettevõtet ja see loob konkurentsi. Teatavasti saab Tallinna puurkaevudest 1/3 linna veevajadusest kaetud. Teiseks muutub hinnakujundus läbipaistvaks. Enam ei saa rääkida sellest, et hinda on vaja tõsta kuna torusid tuleb ehitada. Praegu räägitakse, kuigi eelmise aasta 300 miljonist kroonist investeeringutest moodustas AS Tallinna Vee panus vaid 9%, ülejäänu tuli linnalt.

Kust torustiku linna omandisse võtmiseks raha saada?
AS Tallinna Vee turuväärtus on ligi 1,5 miljardit krooni. Tallinna linnale kuulub 34,7% ettevõtte aktsiatest, st ca 600 miljoni krooni väärtuses. Linn peaks loobuma oma osalusest pumbamajas ning selle vastu saama torustiku. Loomulikul ei taha börsil olev hiigelkasumit teeniv ettevõte sellist tehingut teha, kuid Tallinna territooriumil on linnal võimalus neid motiveerida.

Raha kodanikuühendustele äri alustamiseks. Palun!

Mida rohkem rääkida, seda suurem on tõenäosus, et ka taotlusi rohkem tuleb.

Nimelt on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutanud välja "Vabaühenduste sotsiaalse ettevõtluse taotlusvooru" mille eesmärk on MTÜde ja SAde tegevusvõimekuse tõstmine. Lihtsamalt öeldes toetatakse äriideid 6,5 miljoni krooniga, aidatakse kirjutada äriprojekt ning antakse ühe taotluse kohta kuni 400 000 krooni.

Miks midagi sellist?
Eestis nähakse mittetulundusühingut ühendusena, mis mingil juhul kasumit ei tohiks teenida. Tohib küll ja peakski teenima. Ainult, et kasum investeeritakse sama ühenduse tegevusse, mitte ei võeta sealt välja. Järgmisel aastal kahaneb veelkord riigipoolne toetus kodanikuühendustele, seega oleks viimane aeg mõelda, kuidas ise raha teenida. Tegelikult on mitmeid ühendusi, kes võiksid oma praegusest tegevusest ka tulu teenida. Antud taotlusvooru üks eemärkidest ongi inimesed sellest mõtlema panna.

Kui teil on küsimusi või mõni mõte, siis igal juhul soovin ühendust võtta KÜSKi töötajatega ning nendega plaani arutada. Tehke ära!

Valmis uus valimisreklaam

Äsja sain ka mina valmis oma esimese valimisreklaamiga. Kasutasime peamiselt Keskerakonna tehnikat, st filmisime ühte sündmust ja pöörasime selle enda kasuks. Nimelt käisime laupäeval Tallinna inimesi aitamas ning jagasime talveõunu. Kes on tähelepanelik, see saab aru. Edgari puud ja kartulid said ju otsa!

Filmiklippi ennast saab näha aga siin

Maksma läks ta mulle ei rohkem ega vähem kui 4 krooni ja 85 senti. TVs näitamiseks aga raha pole. Seega pean paluma teil seda oma sõpradega jagada.