Kommentaar Eesti Päevalehes ilmunud Rain Rosimannuse artiklile "Lõpp lõpututele valimistele".
Rosimannus kirjeldab kaunilt kuidas Riigikogu on nõrgem kui valitsus ja ei suudagi nii palju tööd teha kui ministeeriumid. Samuti toob näiteid, kuidas rahvasaadikud on paljusid keerulisi seaduseid muutnud ning ka praegu sai Lukase algatatud põhikooli- ja gümnaasiumi seadus sadu muudatusettepanekuid. Valitsuse ja parlamendi töövõimekuse võrdlusega võib osaliselt nõus olla, kuid Rosimannuse kirjeldatu on see, mis väljapoole paistab. Tegelikult tõkestab palamendi tööd ju koalitsioon, kes ei lase peaaegu mitte ühtegi opositsiooni ettepanekut seadustada, ükskõik kui head need ka ei oleks. (tehke analüüs, palju seaduseid ja kui kaua komisjonides ootel on, saate huvitava tulemuse).
Kahjuks saab Riigikogu parandada ainult neid eelnõusid, milles ühel või teisel erakonnal konkreetseid huvisid ei ole. Kui härrad sponsorid ja nende huvid mängus on, siis lipsavad seadused kiirelt Riigikogust läbi. Lisaks huvipuudusele on veel midagi, mille tõttu saadikud parandusettepanekuid teha saava. See on soov teisele erakonnale ära teha. Head näited on eelarve menetlemine, kus opositsioon öö istungeid tegi või PGS, kus ka Reformierakond IRLi paika panna üritab.
Kui siin midagi parandada tahta, siis tuleb seda teha erakondade sees, kus pime allumine väikesele tagatoale ja rahastajatele võlgu olemine teevad poliitikat, mitte Riigikogu liikmed!
Nüüd aga valimiste juurde
Hannes Rumm seletab hästi ära erineval ajal toimuvate valimiste mõtte. Tegemist on indikaatoriga valitsuserakondadele, kas nende poliitika toimib. Samamoodi on enamus Eesti sotsiaalteadlasi öelnud ära põhitõe. Kui Eestis toimuksid valimised 4 aasta tagant, siis suhtleks poliitikud ka rahvaga 4 aasta tagant.
Tegelike probleemidega, mis valimised kalliks ja suurte loosungitega propagandaürituseks teevad, ei taha Reformierakond tegeleda. Paneme valimiskulutustele piirid, piirame välireklaamide suurusi ning kohti, sunnime poliitikud rohkem rahvaga suhtlema. Muudame poliitilist kultuuri, siis väheneb ka enne valimisi väljakute ja sammaste avamine!
Selleks peavad erakonnad ennast muutma. Nagu me näeme, mingit valmidust selleks ei ole, lihtsam on rääkida, et seadused ja korrad ei lase kõigel sellel sündida. Reeglina on asi inimestes, mitte kordades!
Lõpetuseks. Kui me tõesti leiame väga palju tõsiseid põhjuseid, et mingid valimised tuleks ühildada, siis võiks need olla Europarlamendi ja Riigikogu valimised. Teeb täpselt sama valimiste arvu. Ajaliselt ühildamine on ju kokkuleppe asi. Sellega saame samuti peibutuspartide arvu vähendada ja Riigikogu valimistesse ongi rohkem välispoliitilist mõõdet vaja.
0 comments:
Postitage kommentaar