Viskasin ükspäev pilgu peale Riigikogu seadusloomele ja vaatasin kuidas on lood seadustega, mis kuidagi valmida ei taha. Nimelt peavad kõik Riigikogu seaduseelnõud läbima vähemalt esimese lugemise, kus otsustatakse nende jätkamine või katkestamine. Samas on olemas ka protseduurid riiuliseadustele, mille menetlemise kohta kuskil midagi öeldud ei ole.
Riiuliseadus on seaduse eelnõu, mis läbib esimese lugemise ja siis jääb ootele "komisjoni riiulile". Kuna komisjoni tööd juhib komisjoni esimees kes reeglina esindab koalitsiooni, siis riiulile jäetakse just opositsiooni eelnõud. Põhjus, miks neid ei lõpetata on huvitav. Nimelt kui eelnõu on komisjonis, siis pole mõtet samasugust eelnõud uuesti esitada ning sellest rääkida. Nii püüab koalitsioon kinni hoida opositsiooni teemasid, mis võiksid olla väga populaarsed või võimul olijate jaoks liiga valusad. Vahel jäetakse seadus tasalülitamiseks ootele, st valitsus või koalitsioonierakond esitab oma sarnase seaduse ja need siis liidetakse komisjonis, ning nõnda võetakse opositsioonilt võimalus särada oma mõtetega.
Riigikogu koduleht võimaldab hetkel vaid selle koosseisu riiuliseaduseid näha. Reeglina liigub seadus pärast esimest lugemist 4 kuu jooksul suurde saali hääletamisele. On loomulikult ka erandeid. Kokku sain 32 riiuliseadust, neist kõige rohkem - 13 seisab põhiseaduskomisjonis ja 5 õiguskomisjonis.
Kõige vanem riiuliseaduse on esitanud Rahvaliit 16.04.2007 7 SE II-1 Hoiu-laenuühistu seaduse ja krediidiasutuste seaduse muutmise seadus ning Keskerakond 17.04.2007 8 SE I Päästeteenistuse seadus.
On ka väga olulisi teemasid, mida pole tahetud avada nagu näiteks 210 SE II-1 Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus rahvaalgatuse võimaldamiseks esitatud Keskerakonna poolt 28.02.2008 või siis hiljuti palju räägitud erakondade rahastamist puudutavad küsimused 111 SE II-1 Erakonnaseaduse muutmise seadus, mida soovis Rahvaliit lahendada juba 13.08.2007.
Leidub ka riiuliseaduseid, mille on algatanud komisjon nagu näiteks 20.02.2008 põhiseaduskomisjoni poolt algatatud 201 SE II-1 Riigikogu liikme staatuse seaduse § 28 muutmise seadus. Siin võib olla väga erinevaid põhjuseid, miks need ei liigu.
Seadusloomest rääkides tuli meelde Mark Soosaar, kes käis mööda Riigikogu ringi ja palus toetust ideele muuta põhiseadust ja viia sinna sisse paragrahv mis käsitleb kultuuri hoidmist. Ta oli seda tutvustanud ka justiitsminister Rein Langile, kes oli nõus antud muudatusega vaid siis, kui tema ministeerium saab terve põhiseaduse ümber kirjutada. Selle kohta ütleb palju president T.H. Ilvese arvamus, et uus põhiseadus tehakse vaid uuele riigile!
Nii ongi lood.
0 comments:
Postitage kommentaar