26 Veebruar 2010

Mida ma EV aastapäeva paraadil nägin ja kuulsin

Kuni 17. eluaastani jälgisin ma Vabaduse Väljakul toimuvat paraadi televisiooni vahendusel. Ühel hetkel osalesin juba pealtvaatajana ja peab tunnistama, et ülevaade on küll olemas, kuid midagi jääb nagu puudu. Seekord seisin Kaitseliidu Tallinna Maleva II rühma rivis jaoülemana, paraadil juba 5 korda.

Ajalehes pasundati, et Kaitseliit pidi seisma bussipeatuses ja rahvas ei näinud neid. Ise seal peatuses olles muud väga viga ei olnud, kui et mõnikord ei saanud aru, mis toimub või kuhu suunda vaatama peab (proov lahendas need küsimused), kuid kõige rohkem häiris see laulmist. Nimelt hümni pidime laulma vaikselt, kuna kõvem hääl oleks varjutanud muusika.

Eraldi tahan ma kiita Tallinna Maleva paraadikompanii pealikku ltn Saarestikku. Nägin esimest korda, et keegi huvitub tõsiselt sellest, mida kaitseliitlased paraadil teevad, kuidas välja näevad jne. Mees oli igal hetkel meiega ja hoolitses, et kõigil oleks pidevalt ülevaade ja info. Suurepärane! Loomulikult ei saa lõpptulemust võrrelda ajateenijatega, kes 8 kuud järjest harjutanud on (meie 3 korda vastu), kuid lõpptulemus oli hea. Oli nii hea, et peaproovi ajal kiitis kindral Laaneots meid isiklikult (seda pidavat harva juhtuma). Samuti oli meie rühmaülem lpn Haab tasemel, sest tunda seda täpset piiri kust läheb vabatahtlikkus, muhe olemine ja allumine käskudele, on ikka väga raske. Ühesõnaga väidan, et just viimaste aastatega on Kaitseliidus hakanud silma areng liikmete keskelt.

Vabariigi aastapäeva parimaks õnnestumiseks pean aga Laaneotsa kõnet. Minu jaoks rääkis ta mitmest olulisest asjast, mida olen oodanud ammu meie riigijuhtide suust kuulda ja tegudest näha. Tänapäeval ei ole vaja kontrollida sinu territooriumi, vaid seda võib teha energia ja infoga. Just infojulgeolekust rääkis kindral Laaneots ja rääkis väga hästi.

....... Mõjutusoperatsioonid ja vaenulik propaganda omakorda võivad desarmeerida meid vaimselt, lõhkudes ühtekuuluvustunnet ja kaitsetahet. Neid tuleb võtta sama tõsiselt nagu klassikalist rünnakut. Infosõja ja mõjutusoperatsioonide eesmärgiks laiemalt on rahva identiteedi murendamine, selle asendamine ja hävitamine. Sõjaliste infooperatsioonide eesmärgiks on lõhkuda käsuliinid ja murda rahva vastupanutahe.

Kõigepealt rünnatakse meie välist kuvandit, üritades meid sildistada ja luua meist tegelikkusele mittevastav pilt. Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Eesti kujutamisel väikese, saamatu ja tigeda, minevikku takerduva riigina on klassikaline mõjutusoperatsiooni eesmärk – külvata segadust, seada kahtluse alla demokraatlik ühiskonnakorraldus, pärssida juhtimisahelaid ja tekitada meie liitlaste seas umbusk meie vastu...

Kuidas seda tehakse? Saadetakse agendid märatsema ja roppusi karjuma? Ei. Seda teevad eestlased ise, ilma et nad aru saavad. Selleks kasutatakse olukorda, kus muu Euroopa näeb Venemaad ja II maailma sõja ajal toimunut teistmoodi kui meie ning eestlased kalduvad tõsise natsionalismi poole (ka poliitikud). Tuleb vaid natukene viisakalt provotseerida ning ülejäänuga saame ise hakkama. Meie, väikese riigi kaitseküsimused ei ole presidendi, kaitsejõudude teha, vaid eelkõige iga eestlase teha. Endine Kaitseväe peastaabi liige Leo Kunnas on hoiatanud, et kui Venemaa peaks tõesti Eestit rünnata tahtma, siis kasutab ta selleks ära eestlasi ja tekitab sisekonflikti.

Jääb vaid üle soovida, et käituksime nii, et ei annaks kellelegi alust meie ründamiseks (selleks on vaja haritud ja laia silmaringiga inimesi. Õppige ja minge välismaale!)
.
Pilt on pärit http://www.mil.ee/~fotek/gallery/view_photo.php?set_albumName=album777&id=ack

0 comments:

Postitage kommentaar