Rahvaliidu eilse volikogu kohta on nii palju erinevaid sõnumeid, et tunnen vajadust olukorda selgust tuua.
Väide: Karel Rüütli ületas oma piire kirjutades koos Pihliga alla kavatsuste deklaratsioonile.
Vastus: Ei ületanud. Antud deklaratsioon ei tähenda kohtususi Rahvaliidule, vaid on hea tahte väljendus. Selle vajadust tõestab ilmekalt Villu Reiljan, kes väitis veel esmaspäeva hommikul, et sotsidega koostööst ei tule midagi välja ning seda ettepanekut pole mõtet arutada. Ühesõnaga oli kavatsuste paberi mõte näidata välja mõlema erakonna häid soove koostööks . Selleks, et koostöö soovi tõdeda, ei ole vaja esimehel volitusi.
Väide: Rahvaliidu volikogul puudus kvoorum ja ettepanekut sotsidele teha ei saanud.
Vastus: Rahvaliidu volikogul oli kohal 55 liiget, sedeleid jagati välja 33 ning poolt hääletas 28 ja vastu 3 liiget. Hääletamise ajal kõndisid paljud Reiljani ettepaneku peale saalist välja. Kvoorum ei kadunud kuna väljuti hääletamise ajal, mitte enne hääletama asumist ning vastavalt MTÜ seadusele ja erakonna põhikirjale oli koosoleku pidamiseks vajalik arv volinikke olemas ka pärast osade saalist lahkumist.
Väide: Kongress otsustas 2009. aastal jätkata iseseisvalt ja esimehe ettepanek on sellega vastuolus.
Vastus: Kongress on alati teinud otsuse vastavalt erakonna volikogu ettepanekule, kellele teeb ettepaneku erakonna esimees. Karel Rüütli käitus vastavalt. Kui see nii ei oleks, siis oleks ka praegu kehtiv erakonna programm vastu võetud rikkudes Kongressi otsust, sest eelnevalt oli Kongress kinnitanud teistsuguse programmi.
Väide: kõik on juba kokku lepitud ning tegemist on peale sunnitud liitumisega
Vastus: tingimused lepivad kokku moodustatud delegatsioonid ning leppe kiidavad heaks erakondade juhatused. Pärast seda arutavad konkreetset ühinemislepet Rahvaliidu maakonna- ja linnaühendused ning volikogu, kes selle lõpuks Kongressile esitab.
Mis on aga kõige tähtsam- need, kes erakonna esimehe ettepanekuga rahul ei olnud, räägivad emotsionaalselt, eiravad fakte ning rajavad oma teooriad oletustele. Loomulikult lähevad kergemeelsed kõige sellega kaasa ja erakonna juhtidel on nüüd palju raskem.
Karel Rüütli ettepanek oli ajendatud erakonna olukorrast, kus 2011. aastal ei pruugita Riigikokku pääseda. Palusin volikogu liikmetel teha alternatiivne ettepanek sotsidega liitumisele, kuid seda ei tehtud.
Seega valis Rahvaliidu volikogu sisuliselt kahe variandi vahel- kas moodustada koos sotsidega uus jõud ning kanda edasi ka Rahvaliidu väärtusi ning põhimõtteid või lõpetada erakonna tegevus nagu selle pakkus välja Villu Reiljan 12.04.2010 volikogu koosolekul.
Kõige naljakam on see, et kui varem rääkisid kõik Karelist kui arast poisist, siis üleöö sai temast diktaator, kes demokraatia reegleid eirab. Demokraatiast rääkides, siis enne Kareli ja Kajar Lemberi juhiks saamist polnud Rahvaliidul isegi liste kus asja arutada ning Villu Reiljani ajal ei kogunenud juhatus 3 kuud. Rohkem näiteid pole vaja.
Naljanurk.
Panin kirja mõned ütlemised volikogult, mis minuni kostsid Hiiumaa juhi Helgi Männi suust (tal on kavaks teisi mitte austada ja vahele rääkida):
"Katsu sa sotsidest rääkida, ma viskan munaga" (Kajar Lemberile).
"Sa oled ise selles süüdi, et mulle sõna ei andnud. Ma ei räägiks muidu" (volikogu esimehele, kes palus mitte rääkida vaid ettekandjat kuulata)
"Ole vait!" (volikogu esimehele, kes päevakorrast rääkis).
0 comments:
Postitage kommentaar