Täna on see tähtis päev, kui Riigikogu muutis noorsootöö seadust. Mind huvitab praegu eelkõige paragrahv 3, 8 ja 9, mis kas täielikult või osaliselt puudutavad noortevolikogu.
Seadus ütleb: noortevolikogu (NV) – valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu.
Siinkohal on olnud mitmeid nägemusi. Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) näeb NV eelkõige info vahendajana noorte ja omavalitsusjuhtide vahel. Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) näeb aga NV rolli ka osalus ja esindusdemokraatia arendamisel. Erinevus on NV tegevuse eesmärkides ja koosseisu moodustamises. Ühe versiooni puhul pole tähtis, kuidas koosseis tekib, teise puhul on see väga oluline. Õnneks ütleb aga seadus selgelt: Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.
Valimise viise on tänases praktikas kaks. Üks on nn otsevalimised, kus hääletada ja kandideerida saavad kõik antud omavalitsuse noored. Teine võimalus on omavalitsuses tegutsevate noorteühenduste poolt valida või delegeerida noorte või oma ühenduse eisindajad esinduskokku. Esimene variant sobib kindlasti väiksematesse omavalitsustesse, kus noorteühendusi on vähe. Teine, sobib suurematesse, nagu Tallinn, kus info liigub raskesti ja valimistel osalemine jääb kesiseks. Pealegi saavad NV liikmed ära kasutada noorteühenduste võrgustikku oma tegemistes NVs ning järjepidevuse kohapealt saavad noorteühendused igal ajal inimesi vahetada (sõltub süsteemist).
Raske saab olema valdadel, kus elanike arv jääb 800 - 1500 piiridesse. Seal on kõigi noorte arv 300-400, mis tähendab, et potentsiaalseid NV tegevuses osalejaid on käputäis ja nad tegelevad kõigega. Sellistes valdades ja kohtades, kus NV liikmete vanus jääb alla 16 aasta (põhjus: puudub keskkool) sõltub NV toimimine noorsootöötajast. See aga ei lahenda probleeme, sest kui noorsootöötaja on peamine NV tugiisik ja tänu temale see üldse toimib, siis võib vaid unistada, et NV kunagi omavalitsuse juhtide (noorsootöötaja ülemuste) kohta midagi kriitilist arvata julgeb.
Sõltumata seadusest, määrab aga NV tulemuslikkuse omavalitsusjuhtide tahe neid tunnustada ja nendega koostööd teha. Ütleb ka ju seadus, et NV võib moodustada, mitte ei pea seda moodustama.
Olen kohanud ka vallajuhte, kes ideed toetavad, kuid muret teevad volikogu liikmete vananenud mõtteviisid, kes ei saa aru, mida need noored jälle tahavad ning kaugemale enda külast, näha ei oska.
Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.
Väiksemates omavalitsustes pole probleemi, seal arutatakse volikogus noorte küsimusi harvemini, kuid suuremad võivad omapoolse initsiatiivikusega NV liikmetel kruvid kokku jooksutada. Igal juhul annab see seadusesäte võimaluse aktiivselt osaleda ja kõigi soovitud küsimustega tegeleda ning võimaldab ka NV tööd mõõta.
Hea on see, et seadus paneb kohustuse omavalitsuse volikogule arutada noorsootööd puudutavaid küsimusi NVga ning toetada NV tegevust materiaalselt. Kuigi mõni asi võiks olla teisiti, on hetkel kirja pandu tubli edasiminek ja tuleb vaid kõigile jõudu ja jaksu soovida.
Seadus ise jõustub 1. septembril 2010 ning noortekogude ja noortevolikogude kohta saab täpsemat infot: www.noortekogud.ee
0 comments:
Postitage kommentaar