Haridus ei ole ainult üksikisiku vaid terve ühiskonna hüve!

Kui Tõnis Lukas tuli välja ideega tasuta kõrgharidusest, tundus see kohe kahtlane, kuid ma ei suutnud välja mõelda kus see vigur peitub. Mäletan, et enne 2007 aasta Riigikogu valimisi kohtus Eesti Üliõpilaskondade Liit Resbublica juhtidega. Olin tookord kaasas ja Teisel pool lauda istunud Parts ja Veskimägi tegid väga hästi selgeks, et tasuta kõrgharidust nad EI POOLDA kunagi. Tookord olid neil haridussamba mõtted ja plaan, et kõik tudengid peavad maksma. Selle olin ka Lukase mõtte osas skeptiline.

Täna, kui juba mitu head hetke oli Lukas omale tasuta hariduse teemat kinnistada suutnud, avaldas ta tegeliku plaani. Mõte, et algul on ülikool kõigile tasuline ning hiljem maksavad oma õppekulud kinni need, kes teenivad kahekordset või suuremat keskmist palka ei ole Eesti üliõpilasesindajatele võõras. Põhimõtteliselt võib nõustuda Üliõpilaskondade Liidu juhatuse liikme Eimar Veldre väitega, et tegemist oleks astmelise tulumaksuga. Ainult, et ei maksustata mitte jõukaid, vaid neid kes ülikoolis on käinud. Ülejäänud hästi teenivad inimesed koormist kandma ei pea.

Tegemist on põhimõttelise küsimusega, kas haridus on iga inimese enda hüve või on see riigile vajalik. Leian, et haritud inimesed on riigi, st meie kõigi ühine eesmärk ning seega peaks kõik maksumaksjad ühiselt ka sellesse panustama, mitte ei ole mõtet karistada neid kes otsustasid kõrgkooli minna.

Samuti ei taha ma uskuda, et see süsteem tooks oluliselt kõrgharidusse raha juurde. Palju meil suurepalgalisi eksüliõpilasi on? Oletame, et 1/3, võib isegi 1/2 võtta. See tähendab, et poolte hariduskulud katab riik ja raha tulevikus tagasi ei saa. Sisuliselt täpselt sama tulemus mis praegu (pooled maksavad, pooled mitte). Olgu, arvestame, et üliõpilasi jääb poole vähemaks, see tähendab, et ka riigi kulud vähenevad ning ühtlasi saadavad tulud. Ikkagi tuleb võit üpris minimaalne ja raha juurde toomise argument ei päde.
Pigem seab see süsteem raskemasse olukorda teatud grupi oma elu alustavaid noori inimesi nagu seda teeb praegu õppelaen, mis tuleb tagasi maksta kasvatades last ja soetades kodu.

Väärtuste küsimus, mis muud!

Töötajate manifest - liitumiseks kõigile!

Ühiskonnas suure kriitika osaliseks saanud Tööandjate manifest sai täna omale tasakaalustava kaasalase. Kui mõnelmast manifestist majanduse ja inimeste heaolu jaoks olulised asjad välja võtta, saaks sellest juba aruka väikese valimisprogrammi.

Lisaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsiooni esimehele Eiki Nestorile allkirjastasid manifesti Transpordi Ametiühingu esimees Peep Peterson, Eesti Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esinaine Piret Kruuser, Kultuuritöötajate Ametiliidu esimees Ago Tuuling ja Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov. Jätkuvalt oodatakse kõiki ühendusi ja koostööst huvitatud tööandjaid manifestiga liituma.


TÖÖTAJATE MANIFEST

Tahame teha tulemuslikku ja hästi tasustatud tööd Eestis, tahame areneda ja edasi õppida.
Töötajates tuleb näha ennekõike inimest, mitte tootmisvahendit. Eesti edu sepistavad kõik koos, seepärast taotleme järgmisi muutusi Eesti elus.

TÖÖHÕIVE

1. Valitsus peab seadma eesmärgiks langetada tööpuudust nelja aastaga nelja protsendini.
2. Ettevõtlus- ja palgatoetuste ning töötute täiend- ja ümberõppe rahastamine peab kasvama vähemalt kaks korda.
3. Valitsus ja tööandjad peavad osutama erilist tähelepanu noortele töötutele, juba heitunud töötutele ja teistele tööturu riskigruppidele.

DEMOKRAATIA

1. Nõuame riigivõimult ja tööandjatelt ausat juttu ja asjade arutamist ning antud lubaduste ja sõlmitud kokkulepete täitmist.
2. Soovime tööinimest kaitsvate kollektiivlepingute sõlmimist kõigis ettevõtetes ning riigi- ja omavalitsusasutustes.
3. Töötajate kompetents tuleb kaasata otsustamisse kõigis ettevõtetes ja asutustest. Töötajate vabalt valitud esindajad peavad kuuluma aktsiaseltside nõukogudesse.
4. Riigitöötajad vajavad teistega võrdset streigiõigust. Toetusstreigid peavad jääma.

HARIDUS ja KOOLITUS

1. Haridus ei ole rikaste privileeg. Tasuta õppekohtade arvu ülikoolides tuleb suurendada ja õppuritele tagada õppetoetuste süsteem.
2. Kõigi töötajate täiendkoolitamine vähemalt kord nelja aasta jooksul peab olema tööandjatele kohustuslik.
3. Tuleb luua innovaatiline töötajate täiend- ja ümberõppefond, mis ammutab oma vahendid ettevõtte tulumaksust.
4. Tööandjate panus töötajate koolitusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust.
5. Kõik tööandjad vajavad EAS toel regulaarset koolitust, et tulla toime uuenenud töösuhetega ja tõsta tootlikkust.

TÖÖELU

1. Töölepingu seaduse apsud tuleb parandada, eriti ebaõiglase palgaviivise ja muus osas.
2. Üleriiklike harukondlike palgalepetega tuleb tagada sama töö eest sama korralik tasu ja aus konkurents ettevõtjate vahel.
3. Trahvid tööõiguse rikkumise eest peavad kordades suurenema, et tagada kõigi tööandjate õiguskuulekus. Tööinspektsiooni õigused töötingimuste tagamisel tuleb taastada.
4. Soovime riigijuhtidelt tegelikke samme majanduse juhtimiseks teele, mis looks Eestis rohkem kõrgepalgalisi töökohti.
5. Tuleb teha piisavat teavitustööd naiste-meeste palgaerinevusega võitlemiseks.

SOTSIAALNE TURVALISUS

1. Töötuskindlustushüvitis tuleb tõsta 70 ja 50 protsendini palgast, pikendada hüvitise maksmist kõigile gruppidele kolme kuu võrra ja laiendada hüvitise saajate ringi.
2. Ravijärjekorrad peavad lühenema. Selleks peavad Haigekassasse solidaarselt maksma kõik, esmane arstiabi aga tuleb tagada kindlustusest sõltumata riigieelarvest.
3. Tõhus tööõnnetus-ja kutsehaiguskindlustus paneb tööandjad panustama ohutusse töökeskkonda.
4. Tööandjate panus töötajate tervisesse tuleb vabastada erisoodustusmaksust.
5. Kohustuslik pensioniiga tuleb kaotada. Inimesed peavad saama ise valida pensionile mineku aja 60-65 eluaasta vahel tingimusel, mida hiljem pensionile minna, seda suurem on pension.

Minu tänava pidu

Kolm päeva on minu tänaval väldanud suur pidu ja inimesi pole siin varasemalt nii palju nähtud (kui välja arvata jalgpallifännide ühine liikumine staadionile). Täpsemalt siis Uue-Maailma tänavafestival, mis eelmistel aastatel võttis enda alla 4 korda väiksema ala ning rahvast käis kümneid kordi vähem.

Uue- Maailma festival ei kujuta tegelikult mitte midagi erilist, vaid kordab vana- mõned esinejad, inimestel võimalus oma laada versioonis asju müüa või vahetada, lapsed saavad mängida ja töötubades kaasa lüüa. Laadad on vanemad kui minu vanaisa ja tema vanaisa mäletada suutnud oleks. Ometi on siin midagi erilist. Nimelt tänapäeva laada korraldab mõni ettevõtja kes sealt vaikselt nutsu tasku lükkab või teeb seda kohalik linna/vallavõim ning tassib kohale kõiksugu ninni-nänni müüjad. Muidugi tehakse mõnes kohas ka sellele festivalile sarnastel alustel üritusi, kuid Uue-Maailma festivali aluseks on linna ühe asumi inimeste oamavaheline läbikäimine ja üksteise toetamine, mille üks väljund see festival on.

Mis aga on sellise populaarsuse kasvu taga? Hea reklaam? Kohalike inimeste aasta-aastalt suurenev vaimustus? Seda kindlasti, kuid enamus külastajatest on väljapoolt meie asumit. Isiklikult pakuks kõige olulisemaks reklaami, mis Uue-Maailma Selts omale sellel ja eelmisel aastal tegutsedes teinud on. Kohtasin festivalil oma ammust tuttavat, kes rääkis, kuidas tema kodukandis Kalamajas ja Telliskivis säravate silmadega siiapoole vaadatakse.

Seekordne festival on hea näide sellest, et ei ole vaja mitte midagi muud kui soovi üksteise jaoks olemas olla ja koos oma elukohta paremaks muuta. Ei mingeid arengukavasid ega strateegiaid, ei mingeid töörühmi vaid lihtsus. Usun, et pärast seda festivali on kõik meie kandi inimesed, kes varem polnud, nüüd kõrvust tõstetud. Häda saab aga olema siis kui järgmistel aastatel festival veel suuremaks paisub. Mingil hetkel kaob see eriline nägu ja tohutud inimmassid hakkavad häirima kohalikke. Soovi festivali mitte paisutada on väljendanud ka korraldajad, mistõttu vähemalt lähiajal muretsema ei peaks.

Tänud Teile Uue-Maailma elanikud!