Eesti uue tulemise võti on Eesti inimvara..

Öelge kui ma eksin, kuid mulle tundub, et sellel korral on SDE valimisreklaamid sisu täis.

Õppelaenud jäävad ikkagi hüvitamata

Täna pettusid paljud meie seadusandjates. Nimelt oli tuhandetel noortel inimestel lootus, et 2009. aastal mõned päevad ette teatatud õppelaenude hüvitamine taastatakse. Kuid ei. IRL ja Reformierakond hääletasid eelnõu maha.

Kahju. Tõesti kahju nendest tudengitest kes siiralt lootsid ja uskusid. Valitsus teeb JOKKi. Juriidilise õigustatud ootuse asemel on moraalne ootus. Pangad ja valitsusasutused reklaamisid tagasimakse võimalusi, laps planeeriti selle teadmisega ja keegi ei osanud taibata, et oleks pidanud plaani notari juures kinnitama.

Õppelaen puudutab ainult tudengeid, kuid põhimõte kuidas soodustused mõnepäevase etteteatamisega kaotati, puudutab tegelikult kõiki. Tegemist on räige õigusriigi printsiipide rikkumisega. Isegi seda ei julgenud keegi täna tunnistada!

Veidi meeleavaldunud päevast

Kuna seadus hääletati maha, siis sellest pikemalt ei seleta. Keskendun sõnavõttudele ja turvameestele.

Kui olime välja jaganud plakatid millel igal toetuste kaotamise poolt hääletanud riigikogulase nimi ja lause "ma jälgin sind", siis lendasid kohale turvad ja käskisid need ära panna. Viidati Riigikogu kodu- ja töökorrale. Vaatasin nüüd järgi. Mitte midagi pole selle kohta seal kirjas. Igal juhul käituti üliõpilastega inetult. Kui keegi rõdu uksest väljus, et kas telefoniga rääkida või kergendamiskohta külastada, küsiti ründaval ja süüdistaval toonil, et kuhu lähed. Enamus pidid oma plaani katki jätma.

See mis saalis toimus oli veel huvitavam. Nimelt mõni mees suutis seal ennast ikka täitsa täis teha. Reformierakondlane Helmer Jõigist on mul isegi kahju. Ta kandis ette kultuurikomisjoni arvamuse ning püüdis meeleheitlikult kõrvale põigelda küsimusest, kus paluti tal nimetada nende riigikogulaste nimed, kes komisjonis eelnõu vastu olid. Vastused olid lõpuks juba halenaljakad. Mis sa kardad, kõik nagunii teavad kes vastu ja kes poolt olid!

Sportlane Erki Nool ei jätnud ka terava pliiatsi muljet, küsis miks Karel Rüütli ei tegele Tallinna Tehnikaülikooli parkimismurega.

Igor Gräzin aga tegi ettepaneku üliõpilased välja visata kuna väikeste laste mõningased hääled häirisid tema töö tegemist. Tundub avatud riigivalitsemine olevat!

Mari Ann Kelam aga ei teadnudki, et kõrgharidus on inimõigus ja heitis ette Karel Rüütlile selle mainimist oma sõnavõtus (mitmes EU dokumendis on see aga just nii kirjas).

Midagi oli head ka. Kui tavaliselt oleks see eelnõu maha hääletatud 15 minutiga, siis tänu üliõpilaste kohalolule kestis arutelu 1,5 h. Hea, et enne valimisi said ka mõned töö tegemise maitse suhu!

Nii need asjad käivadki.

Südamelähedane Riigikogu valimistel

Pühapäeval kinnitas Sotsiaaldemokraatliku erakonna valimiskogu kandidaatide nimekirja ja valimisprogrammi. Kirjutan mõelmast, eelkõige sellest mis minuga seotud.

6. märtsil on kõigil Pirita, Kesklinna ja Lasnamäe elanikel võimalik anda hääl minu toetuseks. Sebisin end sotside nimekirjas numbriks 12, kahjuks numbriks 13 ei õnnestunud saada. Erakonna üldises nimekirjas paigutusin loosi tahtel numbriks 77, seega on mul võimalus kompenatsiooni mandaadi alusel Riigikogu liikmeks pääseda, kui sotsid peaks 77 kohta saama.

Nüüd aga valimisprogrammi lubadustest mille olemasolu eest programmis rohkemal või vähemal määral hea seisin.

Haridusvaldkonnas pole mingi uudis, et meie soov on pakkuda tasuta kõrgharidust kõigile võimekatele, st neile, kes lävendi (eeldusel, et need veidi ikka tõusevad) ületavad.

Kuna SDEs on palju endiseid üliõpilasesindajaid, siis jätkame võitlust selle nimel, et tudengite õppetoetuste süsteem saaks lõpuks ometi vajadusepõhine 130 eurot kuus ning parimatele stippi 65 eurot. Ning üks häbematu tegu riigi poolt üliõpilaste, eriti veel noorte emade ees tuleb heastada. Kindlasti taastame õppelaenude hüvitamise, seda vähemalt neile, kellel selleks meie arvates õigustatud ootus oli (erineb valitsuse arvamusest, et kellelgi seda juriidiliselt ei olnudki).

Olles ise KÜSKi nõukogus veel viimaseid päevi tean, kui palju KÜSK mõne aastaga Eesti kodanikuühiskonda on panustanud (Teeme Ära, Community tools, petitsioon.ee jne) ning seetõttu oleme EMSLiga ühel arvamusel ja soovime KÜSKi eelarve kahekordistada.

Seoses õppelaenude kustutamise äkilise kaotamisega tekkis Eesti Üliõpilaskondade Liidul vajadus tudengite õiguste kaitsmiseks kohtusse pöörduda, kuid seda kahjuks meie seadus ei võimalda. Sellepärast toetame ideed anda eestkosteorganisatsioonidele võimaluse oma liikmete õiguste kaitsmiseks kohtusse pöörduda.

Need on kõige südamelähedasemad ning konkreetsemad lubadused minu jaoks. On veel teisi, kuid arvan, et siia ümber trükituna pole seda pooltki nii mõnus lugeda kui otse programmist.

Pirital kipub kitsaks minema, kuid mitte ilma võitluseta!

Kuigi lubasin, et enne kui uus blogi kujundus valmis pole, ei kirjuta siia midagi, teen seda ikka. Ei kannata enam oodata.

Taaskord on põhjust rõõmustamiseks ja kurvastamiseks. Iga kord kui mõni aktsioon tuleb, rõõmustan petitsioon.ee lehe üle, mille loomisele KÜSKiga kaasa aitasime ning ühenduste, kes seda kasutavad.

Sellel korral siis Pirita kodanikuühendused, kes võitlevad oma aastatepikkust võitlust kavandatavate elumajade vastu Pirita randa TOPi juurde. Kui varasemalt oli plaanis ka puhkeala, siis nüüd on see ununenud ja tegemist tavalise kinnisvaraprojektiga. Ma ei mõista selle projektist tulevat kasu linnaelanikele. Pigem võiks tegeleda hoopis Pirita jahisadama küsimusega, et kuidas seda laiendada ja nii turiste ja raha vastu võtta. Ja üldse! Vanasti elasid vaesed inimesed rannas, seal on külmad ja suured tuuled.

Väike lõik ka siia ning täpsemalt saate lugeda ja loomulikult ka oma toetusallkirja anda

...Leiame, et TOPist kesklinna poole jääval alal on kortermajade ehitamine põhjendamatu ning vastuolus Tallinna strateegiliste arengukavade ja visioonidega Tallinnast kui merelinnast, piirates samaaegselt ka piki Tallinna rannajoont kulgeva rannapromenaadi visiooni realiseerimist. Tallinna linna omapära tuleneb eelkõige linna atraktiivsest asendist, s.o paiknemisest Tallinna lahe kaldal. Omakorda Pirita on armastatud aastaringse puhkuse ja vaba aja veetmise piirkond kõigile tallinlastele. Pirita üldkasutatavatel rekreatsioonialadel on kõrge kasutusintensiivsus, samas toimub tänu elamualade lisandumisele selliste alade pidev vähenemine. Senine Piritale iseloomulik rekreatiivse elukeskkonnaga seotud imago kadumine on ohtlik, kuid veelgi ohtlikum on elamuarenduse kasv väärtuslike linnakujunduslike tegurite arvelt Tallinnale tervikuna.

Ehitusõiguse kavandamine tundlikele aladele peab olema põhjendatud ning võimalik vaid juhul, kui asukoha eripärast tulenevad väärtused on asendatavad. Leiame, et Pirita teega külgnev ja merega piirnev TOP-i esine maa-ala tuleb säilitada Tallinna rohevõrgustiku osana ning arvestada vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevate piirangutega seotud eesmärke.

Toetame TOPi lähialal selliseid planeeringulahendusi, mis tagavad Tallinnale kui merelinnale iseloomuliku ja Pirita looduslikule eripärale tugineva ilme, luues ühtlasi atraktiivse turismi-, kultuuri- ja puhkepiirkonna, kus on loodud võimalused aastaringseks tervisespordiks ja töövõimet taastavaks virgestuseks kõigil Tallinna elanikel. Sellisteks väärtusteks on muuhulgas planeeritava ala geograafiline asend ja vahetu külgnemine Tallinna lahega koos sellest tulenevate eriomaste ja asendamatute vaadetega merele ja Tallinna siluetile, samuti Tallinna lahe kaugvaadeldavus mööda pikka vaatetrajektoori kuni linnaosa piirini Meriväljal. Need on väärtused, mida saab eksponeerida meie linna ja riigi külalisele ning mis omavad olulist tähendust turismispotensiaali arendamiseks...